Telia ja Ericsson alustasid Rootsis 6G välikatsetusi

Elisa Oy ja Sensofusion Plc on loonud ühisettevõtte Masthead Oy, mis hakkab pakkuma droonide tuvastamise ja jälgimise lahendusi Soomes ja Eestis.

Kiiresti muutuv julgeolekuolukord ja droonide laialdane kasutamine on suurendanud vajadust tõhusamate droonituvastuslahenduste järele. Ühisettevõte Masthead ühendab Sensofusioni tehnoloogia Elisa digitaristuga.

Ühisettevõtte eesmärk on kasutada olemasolevat taristut, et katta senisest suurem maa-ala droonituvastuslahendustega, mis ühendavad erinevaid tehnoloogiaid. Lahendused toetavad ametiasutuste ja elutähtsa taristu käitajaid.

Tehnoloogiahiiud toovad uusi juturoboteid turule juba tihedamini kui pagarid sooje saiakesi. Enamasti lubatakse igal esitlusel maad ja ilmad kokku ning mõistagi on uus parem kui klunagi varem - loogiline. Kuid reaalsuses piirdub uuendus vaid pisut kiirema vastuse või mõne uue nipiga. Nüüd on aga Google lauale toonud uue mudeli, mida ei raatsita tavelise 30-dollarise kuiutasu eest kõigile jagada.

Telia klientidel avaneb võimalus kasutada uusima põlvkonna ehk 5G+ mobiilivõrku kasvava hulga nutitelefonidega. 5G+ tugi on juba olemas või selle aasta sees jõudmas paljude Apple’i, Samsungi, Xiaomi ja Nothingu telefonideni. Seega saavad üha rohkem inimesed kasutada kõige moodsamat mobiilside tehnoloogiat ja uut 5G võrgus toimivat kõnesidet.

Kui Telia 2026. aasta kevadel oma uue põlvkonna 5G+ ehk iseseisva 5G võrgu klientidele avas, oli tootevalik veel üsna piiratud. Nüüd on olukord kiiresti muutumas ning 5G+ kasutamiseks sobivate telefonide hulk kasvab märgatavalt.

Vannitoa või köögi seadmete väljavahetamisel selgub tihti alles paigalduse käigus, et uue boileri kinnituspoldid ei kattu vanade aukudega, duširenni haisulukk on paneelmaja põranda jaoks liiga kõrge või seinapoti äravool jääb püstakust valele kõrgusele. Õigete tehniliste mõõtude ja ühendusviiside eelnev kontrollimine hoiab ära olukorra, kus tellitud seade tuleb ümber vahetada või seinas plaadid uuesti lahti võtta.

Metroserdi äriarendusjuhi Kalev Kaarna hinnangul võiks 2030. aastaks igas suuremas Eesti IT-ettevõttes töötada kvantinsener, kes tunneb ära kvantarvutile sobivad kliendi probleemid ning oskab hinnata, kas kvantalgoritm annaks senise lahendusega võrreldes eelise.

Kaarna sõnul tasub kvantarvutuse oskusi arendada eelkõige IT-ettevõtetel, kelle kliendid peavad planeerimisel arvestama paljude omavahel seotud piirangutega. Kvantmeetodeid tasub proovida siis, kui ka parimate seniste meetoditega on raske paremat tulemust saada.