Garmin armastab ebastandardseid lahendusi, see on meeles juba Garmini käsi-GPS-ide ajast. Nii on ka seikluskaamera omapärane ja teistest pisut erinev.
Esiteks – kaamera jala kinnitus on teistsugune. Garmin ei ole läinud GoPro´d otseselt kopeerima. Kui, siis ainult liigenditel on sarnased ribid. Kaamera kinnitub kleebitava aluse külge hoovaga, mida GoPro´l pole.
Ikka on veel kasvuruumi - kas ostavad kõik omale uuema ja vingema seadme või on hakanud mobiilseadmeteta inimesed end mobiliseerima. Igatahes ostetakse tahvleid ja telefone nüüd kõvasti rohkem.
Elisa kliendibaasi analüüsi kohaselt ostsid kliendid tänavusel suvel nutitelefone 12% ja tahvelarvuteid 17% võrra rohkem kui möödunud aasta suvel.
Eesti idufirma ReLaDe võitis kolmanda koha Euroopa suurimal säästva tehnoloogia ideekonkursil ClimateLaunchpad. Konkursi rahvusvahelise žürii sõnul muudab Eesti idufirma loodud taaskasutatav pesupesemise süsteem turgu, mis ei ole arenenud juba viimased paarkümmend aastat.
Kuna seaduse järgi võivad e-poest või telefoni teel ostetud kauba kõik ostjad 14 päeva jooksul tagastada, on müüjad tihti hädas lahtitehtud pakendiga, kuid muidu täiesti korras ja uute seadmetega, mida mõistagi keegi enam täishinnaga osta ei taha. Mis seal ikka - tuleb hinda alla lasta.
Tele2 Eesti tootedirektori Katrin Aroni sõnul on tegemist peamiselt e-poest tellitud, kuid kasutamatult tagastatud telefoniga. “Inimesed tellivad vahel seadme, kuid kodus avastavad, et see neile siiski ei sobi ja seaduse järgi on võimalik telefoni teel või internetist tellitud kaup kahe nädala jooksul kasutamatult tagastada,” ütles Aron.
1. septembrist 2015 saab arvutijoonistuste võistlusele "Maailmariik Eesti" esitada pilte teemadel
Võistlus toimub neljas vanuserühmas: kuni 10-aastased, 11-13 aastased, 14-18 aastased ning vanemad kui 18-aastased. Parimate piltide autoritele on välja pandud auhinnad. Tööde esitamise tähtaeg on 10. november 2015.
Täpsed tingimused ja piltide esitamine on kirjas siin:
Tänavune joonistusvõistlus on järjekorras juba neljateistkümnes.
Oleme juba rääkinud Windows 10-st kui ideaalsest operatsioonisüsteemist luureasutustele - kõik nuhkimise tööriistad on sellesse juba sisse ehitatud. Ja alati on kurtnud vanemate operatsioonisüsteemide omanikud, et Microsoft nad unustab ja neile midagi uut ei paku. Nüüd on see ebaõiglus kõrvaldatud. Windows 7 ja Windows 8 omanikud saavad värskete uuendustega ka endale täiustatud telemeetria ja jälgimise vahendeid. Neid hakatakse jälgima peaaegu sama põhjalikult kui Windows 10 kasutajaid.
Rasked ajad on tulemas veebireklaamijate õuele, kes kasutavad oma sõnumi edastamiseks vanamoodsat Flashi. Google, aga ka teised surued tehnoloogiaettevõtted on juba ammu survestanud Adobe´i, et see oma Flashi lõpuks kinni paneks ja moodsamatele vahenditele üle läheks - näiteks hakkaks ka ise kasutama HTML5. Flash on ebaturvaline, kordavad nagu mantrat ka kõik IT-turvalisuse firmad.
Juuli alguses häkiti Flashi tõsisemalt, mis muutis pahaseks paljud veebifirmad. Kõik enamlevinud brauserid blokeerisid peale turvaaugu avastamist kõik Flash-skriptid seni, kuni Adobe´i turvauuendus oli installitud.
.jpg)
Tahvlid on juba piisavalt võimsad ja võimalusterohked, et oma arvutitööd sellel ära teha. Puudu on vaid mugav klaviatuur. Kodus võib kasutada Bluetooth-klaverit, kuid mida teha teel olles? LG pakubki selle jaoks nüüd veel ühe lahenduse, mis on üsna nutika disainiga.
Kui kummiklaviatuurid keerati rulli vasakult paremale ja elastsed klahvid polnud kõige mugavamad, siis LG klaver on ridade kaupa kokku keeratav. Lisaks on olemas tahvlialus, mis hoiab tahvliekraani õige kaldenurga all. Lisaks on klahvid peaaegu täismõõtmetega.
Paar nädalat tagasi kirjutasime sellest, et võõrast drooni saab peagi alla lasta helilainega. Kuigi droonid pole (veel?) miskit kurja teinud peale inimeste privaatsuse rikkumise, oli viimasel NATO suurõppusel "Siil" kummalisi lennumasinaid näha küll, mis ei käitunud just pühapäevalennutajate multikopterite moodi. Luurati laagripaiku ja varitsusi suvalises kohas metsas, kuhu pühapäevalennutajal asja ei tohiks olla.
Tänasel vihmasel hommikul Tallinnas alanud Drupalcamp tõi kõigist Balti riikidest kokku Drupali arendajad (ja kaugemalt ka, eriti näiteks Soomest), kes õpivad tundma Drupali viimaseid arendusi ja muidugi on kohal ka kasutajad. Kokku esitatakse ettekandeid kolmes erinevas sessioonis: esiteks arendajatele, siis muidugi ka ärikasutajatele. Kolmas sessioon aga kannab nime Lab, kus esitletakse eksperimentaalsemaid ideid.
Keynote ehk avasõna oli kaspar Korjuselt, kes rääkis Eesti e-residentsusest.