Turvalisus

Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast. [Turvateema RSS]


Mida teha, et nutitelefon kestaks võimalikult kaua?

Nutitelefon kestaks võimalikult kaua muidugi siis, kui hoiad seda korralikult.

Nutitelefon kestaks kõige kauem siis, kui hoida seda niiskuse eest ja mitte maha pillata. Aga eks oma kalli seadme hoidmiseks on ka muid vajalikke soovitusi. Mis tagab telefonidele võimalikult pika eluiga? Elisa tootejuht Imre Nõmmik annab ülevaate, kuidas inimesed enda teadmata oma nutitelefone kõige rohkem kahjustavad ja kuidas seda ära hoida.

Eksperdid: mida revolutsioonilist tõi 2016. aasta tehnoloogiamaailmas?

2016. aasta tehnoloogiamaailmas: virtuaalreaalsus ja palju muud huvitavat. Foto: (CC) Maurizio Pesce / Wikipedia

Tele2 tegevjuht Argo Virkebau ja tehnoloogiadirektor Ervins Kampans toovad lõppevale aastale tagasi vaadates välja kuus trendi, mis nende arvates 2016. aasta tehnoloogiamaailmas seda sektorit enim mõjutasid.

Argo Virkebaule jäid 2016. aastast enim meelde virtuaal- ja liitreaalsuse läbimurre, uue meedia algoritmide mõju maailma mõjutavatele otsustele ja pilverobootika võidukäik:

Kaardimoorid robotiseeruvad: tehisintellekt hakkab igaühe tulevikku ennustama

Kaardimoorid pole ainukesed, kes tulevikku ennustavad. Predictiveworld.watchdogs.com

Me ei tea, kust võtavad kaardimoorid ja kristallkuulidega ennustajad oma andmed, kuid tulevikku ennustav tehisintellekt kasutab selleks Internetti, millesse lisandub iga päev mitu miljardit gigabaiti infot.

Predictive World pakub välja võimaluse igaühel oma tulevikku testida (ettevaatust - sisaldab ka Interneti "elujoone" pealt vaadatud eeldatavat eluiga).

Vastik väljapressimispahavara Popcorn Time: nakata sõbra arvuti, siis saad failid tagasi!

Lukustatud andmed. Popcorn Time lubab need lahti teha, kui nakatad sõbrad. Foto: (CC) Pixabay

Popcorn Time on uus eriti vastik pahavara, mis pakub peale nakatunud arvutis andmete krüpteerimist kaks võimalust: kas maksad ühe bitcoini ja saad oma failid tagasi või nakatad vähemalt kahe sõbra arvutid ja siis võid oma andmed tasuta tagasi saada. Dilemma on suur, sest lunaraha nõuab see väljapressimistarkvara ühe bitcoini (see on ligi 733 eurot), kui aga saaks kuidagi tasuta, siis kas riskiks sõbrale samasuguse häda kaelatõmbamisega?

Uuring: pooltel kasutajatest on kokkupuude pahavara rünnakutega

Pahavara. Illustratsioon: (CC) Yuri Samoilov / Flickr

Pooled meist pole jäänud pahavara maailmast puutumata, selgub Kaspersky Lab´i korraldatud uuringust.

Kaspersky Lab’i ja B2B International’i läbi viidud uuring tõestab, peaaegu pool kasutajatest (42%) puutus kokku kahjutoovate programmidega või sai selle rünnaku sihiks, mille tulemusel kasutajate viiendik (22%) sai nende samade kahjutoovate programmide ohvriks. Umbes kolmandikul ohvritest ei ole ettekujutust, et viirus „asus elama“ nende seadmesse. 

Gooligan murdis sisse rohkem kui miljonisse Google´i kasutajakontosse

Gooligan levib kiiresti. Graafik: Check Point

Massirünnak nimega Gooligan sai novembri lõpus hakkama enam kui miljonisse Google´i kasutajakontosse sissemurdmisega. See number kasvab pidevalt tempoga ligi 13 000 kontot päevas. Gooligan on uus variant Androidi pahavarast, mille avastasid Check Pointi uurijad SnapPea mobiilirakendusest eelmisel aastal.

Check Pointi uuring näitab, kuidas pahavara käivitub nakatunud seadmetes juurprogrammina ja varastab autentimismärgiseid, mida saab kasutada teenuste Google Play, Gmail, Google Photos, Google Docs, G Suite, Google Drive jt andmetele ligipääsuks.

Eestis on levinuimad pahavarad Kometaur ja Cryptowall

Cryptolocker. Foto: (CC)  Christiaan Colen / Flickr

Eestis on levinuim troojalane Kometaur, mis levib Windowsi platvormidel. See võtab ühendust juhtimisserveriga ja saadab nakatunud seadmest andmeid. Pahavara võib proovida end arvutis ise uuendada. Samuti Cryptowall, väljapressimistarkvara ja troojalane, mis krüpteerib nakatunud seadmes failid ja küsib andmete tagasisaamise eest lunaraha. Levib pahavarareklaamide ja õngitsemiskirjade kaudu. Cryptowall ilmus esimest korda välja 2014. aastal. Levivad neli põhiversiooni, viimane uusim versioon tuli välja sügisel 2015.

Väike test: Pluss-ID olgu alati vööl

Pluss-ID.

Seekordne test sündis puhtalt praktilisest vajadusest, sest Pluss-ID ehk +ID pole mitte ammugi uus ja ootamatu toode, vaid lihtsalt vajalik asi. Kuigi meil siin kasutatakse valdavalt mobiil-IDd, osutub see maailma väikseim ID-kaardi lugeja vajalikuks olukordades, kus mobiil-IDd ei saa kasutada (näiteks mobiil sai tühjaks või teenus hetkel ei tööta) või on vaja sõbraga asju digiallkirjastada, aga tema ei ole nii mobiilne. Ja siis on tihti ette tulnud olukord, kus ID-kaart on ilusti kaasas, aga seda juhtme otsas kaardilugejat pole viitsinud keegi kotti panna.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.