Meie jaoks on Wi-Fi muutunud sama iseenesestmõistetavaks nagu elekter pistikupesas või kraanivesi – märkame selle olemasolu alles siis, kui see ootamatult kaob. Täna, 20. juunil, on aga aeg see nähtamatu abimees rambivalgusesse tõsta, sest käes on ülemaailmne Wi-Fi päev.
Kuid see päev ei ole loodud pelgalt selleks, et tähistada kiiret Netflixi voogedastust diivanitahvelarvutisse või sujuvaid videokõnesid. Sellel on palju suurem missioon.
Telia täiustas Eestis petukõnede filtreerimist, mis on aidanud vähendada selliste kõnede hulka kolmandat kuud järjest.
Telia võttis kasutusele täiendava meetme, mis kontrollib iga Eestisse saabuvat välismaist kõnet ja blokeerib automaatselt kehtetutelt numbritelt tehtud kõned. Lahendus hindab, kas number vastab rahvusvahelisele numbrivormingule, kuulub reaalselt määratud numbrivahemikku ning on tehniliselt kehtiv ja kasutuses.
Kui praegu poleks võimalust saata sõbrale kiire sõnum, maksta poes viipega, vaadata bussigraafikut või tellida paari nupuvajutusega õhtusööki, siis tunduks see kui kiviaega tagasi langemine. Ometi just selline oli Eesti elu täpselt 35 aastat tagasi. 1. juunil 2026 täitub kolm ja pool aastakümmet päevast, mil Eestis tehti esimene mobiilikõne.
Kuigi ruuterite teoreetilised kiirused on aastatega kasvanud ulmelistesse kõrgustesse, jääb tegelik kasutajakogemus tihti WiFi-võrgu väikeste levialade, paksude seinte ja kümnete nutiseadmete rägastikku kinni. Täpselt seda probleemi tõotab nüüd lahendada uus Wi-Fi 8 standard ja esimesena reaalse seadmega ka võrguseadmete tootja TP-Link, mis esitles oma uhiuut Wi-Fi 8 ruuteriplatvormi Archer 8.
Kultuurikatla katlaruum. Foto: Jaan Künnap, Wikimedia Commons
Kultuurikatel, Mere sündmuskeskus ja Salme sündmuskeskus on koostöös Teliaga seljad kokku pannud ja lükanud käima tehnoloogilise turbomootori: kõigis kolmes majas on nüüd saadaval kuni 10 Gbit/s kiirusega internetiühendus.
Keset laulupidu või suurt spordivõistlust võib küll ekraanil särada uhke 5G märk, kuid pilt ei liigu ja video ei lähe Facebooki või TikTokki üles. See on märk sellest, et me oleme seni elanud n-ö "pooliku" 5G ajastul. Kuid nüüd on sellel lõpp. Telia tegi Eesti mobiilsides ajaloolise sammu, paisates eetriühendustesse 5G+ ehk iseseisva (Standalone) võrgu, mis lubab lõpuks ometi vabastada uue põlvkonna tehnoloogia vanade põlvkondade kütketest.
Telia käivitas Eesti seni mahukaima valguskaablivõrgu arendusprogrammi, millega tuuakse kiire ja tulevikukindel püsiühendus umbes 136 000 Eesti majapidamise ehk ca 300 000 inimeseni. Investeeringu kogumaht on ligi 100 miljonit eurot ning programm viiakse ellu aastatel 2025–2032.
„Niivõrd suures mahus ja nii ambitsioonika eesmärgiga valguskaabli- ehk optikavõrgu rajamist ei ole Eestis varem tehtud,“ kinnitab Telia Eesti tegevjuht Andre Visse. Samuti rõhutab ta, et kõikidele inimestele, kelle aadress jääb optikavõrgu arenduspiirkonda, on uue võrguga liitumine tasuta.
Pole mingi saladus, et enamiku meie jaoks on kodune ruuter nagu pesumasin – tarbeese, mis lükatakse seina, millel on tohutult seadistusi, kuid keegi ei hakka neisse igapäevasel pesupesemisel kaevuma, vaid lihtsalt kasutatakse seda, mis kunagi paika pandud. Ruuter tavaliselt surutakse kuhugi pimedasse riiulisse tolmu koguma. Seal see siis kössitab unustatuna ja üksildasena, kuni ühel päeval internet kaob.
Esimese Eesti mobiilioperaatorina avas Telia 2026. aasta alguses kõigile oma mobiiliklientidele ligipääsu 5G võrgule. Selle sammuga need, kelle kasutuses on 5G toega telefon, tarbida uusima tehnoloogiaga mobiilivõrgu kiirusi.
Elisa merekaablis aasta viimasel päeval tuvastatud rikke kõrvaldamiseks plaanib ettevõte alustada parandustöödega uuel nädalal. Seda tehakse niipea, kui ilmaolud ja töödeks vajalikud ettevalmistused seda lubavad.
Kaablirike ei avaldanud mõju Elisa teenuste toimimisele Eestis ega Soomes, kuna ühendused on mitmekordselt varundatud, kommenteerib ettevõte.