Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Andmeside


Teadlased purustasid õõneskiuga internetikiiruse maailmarekordi

Hiina teadlased tegid optilise kiuga midagi veidrat: nad võtsid klaasi seest ära ja panid valguse kihutama läbi tühja toru.

Hiina telekomi- ja fiiberoptika hiiud teatasid äsja maailma esimesest edukast reaalsete olude testist, kus uue põlvkonna õõneskiudkaabli (hollow-core fiber) kaudu edastati üheainsa lainepikkuse kohta ulmeline andmemaht 1,2 terabitti sekundis (Tb/s). Kokku pigistati ühest kaablikanalist läbi 51,3 Tb/s – seda enam kui 200 kilomeetri pikkusel distantsil ja ilma vahevõimenditeta.

Tegemist on uue ametliku maailmarekordiga.

Täna on ülemaailmne Wi-Fi päev

Meie jaoks on Wi-Fi muutunud sama iseenesestmõistetavaks nagu elekter pistikupesas või kraanivesi – märkame selle olemasolu alles siis, kui see ootamatult kaob. Täna, 20. juunil, on aga aeg see nähtamatu abimees rambivalgusesse tõsta, sest käes on ülemaailmne Wi-Fi päev.

Kuid see päev ei ole loodud pelgalt selleks, et tähistada kiiret Netflixi voogedastust diivanitahvelarvutisse või sujuvaid videokõnesid. Sellel on palju suurem missioon.

Telia tugevdas kaitset petukõnede vastu

Telia täiustas Eestis petukõnede filtreerimist, mis on aidanud vähendada selliste kõnede hulka kolmandat kuud järjest.

Iga väliskõne läbib uue kontrolli

Telia võttis kasutusele täiendava meetme, mis kontrollib iga Eestisse saabuvat välismaist kõnet ja blokeerib automaatselt kehtetutelt numbritelt tehtud kõned. Lahendus hindab, kas number vastab rahvusvahelisele numbrivormingule, kuulub reaalselt määratud numbrivahemikku ning on tehniliselt kehtiv ja kasutuses.

Telliskivist taskukompuutrini: Täna 35 aastat tagasi helises Eestis esimene mobiiltelefon ja muutis kõike

Kui praegu poleks võimalust saata sõbrale kiire sõnum, maksta poes viipega, vaadata bussigraafikut või tellida paari nupuvajutusega õhtusööki, siis tunduks see kui kiviaega tagasi langemine. Ometi just selline oli Eesti elu täpselt 35 aastat tagasi. 1. juunil 2026 täitub kolm ja pool aastakümmet päevast, mil Eestis tehti esimene mobiilikõne.

Wi-Fi 8 tuleb juba sügisel, mis see on?

Kuigi ruuterite teoreetilised kiirused on aastatega kasvanud ulmelistesse kõrgustesse, jääb tegelik kasutajakogemus tihti WiFi-võrgu väikeste levialade, paksude seinte ja kümnete nutiseadmete rägastikku kinni. Täpselt seda probleemi tõotab nüüd lahendada uus Wi-Fi 8 standard ja esimesena reaalse seadmega ka võrguseadmete tootja TP-Link, mis esitles oma uhiuut Wi-Fi 8 ruuteriplatvormi Archer 8.

Tallinna tuntud sündmuskeskused said 10 Gbit/s netikiiruse

Kultuurikatla katlaruum. Foto: Jaan Künnap, Wikimedia Commons

Kultuurikatel, Mere sündmuskeskus ja Salme sündmuskeskus on koostöös Teliaga seljad kokku pannud ja lükanud käima tehnoloogilise turbomootori: kõigis kolmes majas on nüüd saadaval kuni 10 Gbit/s kiirusega internetiühendus.

Telia avas Eestis tõelise 5G+ võrgu – mida see muudab?

Keset laulupidu või suurt spordivõistlust võib küll ekraanil särada uhke 5G märk, kuid pilt ei liigu ja video ei lähe Facebooki või TikTokki üles. See on märk sellest, et me oleme seni elanud n-ö "pooliku" 5G ajastul. Kuid nüüd on sellel lõpp. Telia tegi Eesti mobiilsides ajaloolise sammu, paisates eetriühendustesse 5G+ ehk iseseisva (Standalone) võrgu, mis lubab lõpuks ometi vabastada uue põlvkonna tehnoloogia vanade põlvkondade kütketest.

Telia alustas ajaloo suurima võrguarendusega – kiire internet viiakse ca 300 000 inimeseni

Telia käivitas Eesti seni mahukaima valguskaablivõrgu arendusprogrammi, millega tuuakse kiire ja tulevikukindel püsiühendus umbes 136 000 Eesti majapidamise ehk ca 300 000 inimeseni. Investeeringu kogumaht on ligi 100 miljonit eurot ning programm viiakse ellu aastatel 2025–2032.

„Niivõrd suures mahus ja nii ambitsioonika eesmärgiga valguskaabli- ehk optikavõrgu rajamist ei ole Eestis varem tehtud,“ kinnitab Telia Eesti tegevjuht Andre Visse. Samuti rõhutab ta, et kõikidele inimestele, kelle aadress jääb optikavõrgu arenduspiirkonda, on uue võrguga liitumine tasuta. 

Kuidas taltsutada koduruuterit ja vabastada interneti tegelik vägi?

Pole mingi saladus, et enamiku meie jaoks on kodune ruuter nagu pesumasin – tarbeese, mis lükatakse seina, millel on tohutult seadistusi, kuid keegi ei hakka neisse igapäevasel pesupesemisel kaevuma, vaid lihtsalt kasutatakse seda, mis kunagi paika pandud. Ruuter tavaliselt surutakse kuhugi pimedasse riiulisse tolmu koguma. Seal see siis kössitab unustatuna ja üksildasena, kuni ühel päeval internet kaob.