Mida endast ja teistest sotsiaalmeediasse postitada, ilma et pahandusi tuleks? Meedia ja sotsiaalmeedia ajastul võib juhuslik kaader jõuda meie enda teadmata massideni. Millega peab arvestama, et tänaval tehtud foto või video pahandusi ei tooks? Nõu annab loovtööstuse ja tehnoloogiavaldkonna ettevõtteid IT-õiguse, andmekaitse ja intellektuaalomandi küsimustes nõustava advokaadibüroo Hedman Partners vandeadvokaat Toomas Seppel. 

Eesti 14-18 aastaste noorte seas läbi viidud küsitlusest selgus, et kuigi üldiselt on noored küllaltki teadlikud küberturvalisuse peamistest käitumisreeglitest, siis ei vasta noorte käitumine tihti nende teadmistele.

15. oktoobril avaldas Saksamaa telekommunikatsioonisüsteemide käitlemise, andmetöötluse ja isikuandmete kaitse turvanõuded, millega seab tehnoloogia-neutraalsed standardid kõigile tootjatele, välistamata sealhulgas Huaweid. Septembri lõpus teatas Norra digiminister Nikolai Astrup, et riik ei plaani oma sidevõrkudes Huawei seadmeid mingilgi viisil tõrjuda ega nende kasutamist takistada.

Kuigi uuringud näitavad, et 15-25-aastased on endast vanematest tunduvalt  teadlikumad, kuidas ennast küberohtude vastu kaitsta, siis ekspertide sõnul ei suuda alla 15-aastased enamasti reaalselt tajudagi, kui ohtlike ja potentsiaalselt enda tulevikku kahjustavate tegevustega nad igapäevaselt netis kokku puutuvad.

Pass ja ID-kaart on üleeelmised tehnoloogiad, sõrmejäljega piirikontrolli läbimine hakkab ka juba ajale jalgu jääma. Tulemas on 5G, liitreaalsus ja näotuvastusega lennukile minek, kaks kätt taskus.

Hiinas on hetkel väga populaarne sõrmedega „peace“ märgi näitamine ja selfie´de tegemine, mis aga võib kätkeda endas küberohtu, kirjutab Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil.

Ohu põhjus peitub selles, et väidetavalt on võimalik kvaliteetse pildi pealt kopeerida inimese sõrmejälgi ning kasutada seda infot sõrmejälje omaniku teadmata mõnda keskkonda või teenusesse sisse logimisel või siis muul viisil isiku tuvastamisel.

Internetis levivad õngitsuskirjad ja petuskeemid on läinud juba väga osavaks ja usutavaks ning neist on saanud omaette äriliik, kus virtuaalmaailma kurikaelad püüavad õngitseda inimeste väärtuslikke andmeid või meelitada neid raha üle kandma. Petuskeemid varjavad endas põhjalikult läbimõeldud psühholoogiat, mille abil inimlikke nõrkusi ära kasutatakse. Millele kurikaelad rõhuvad, kui üritavad inimesi „haneks tõmmata“, räägib Elisa ärikliendiüksuse juht ning juhatuse liige Margus Vaino.

Septembris avaldatud Samsungi ja CybExeri koostöös valminud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringu kohaselt on lausa 44% eestlastest puutunud otseselt või kaudselt kokku olukorraga, kus nende või nende lähedaste kontosse on häkitud või on nende andmed mingil muul viisil lekkinud. Põhiliselt on tegu e-maili pettuste ohvriks langemisega, kuid häkitud on ka inimeste sotsiaalmeediakontodesse. Mida sel puhul teha, seda ei tea enamus kasutajaid.
 

Lastevanemad kurdavad tihti, et noored on hukas ning istuvad liiga palju ninapidi nutiseadmetes. Kuigi nutikad seadmed võivad olla ka harivad, siis tekib nende pidevalt telefoni näppimas nähes paratamatult küsimus: kas nutiseadmest võib ka tõeliselt sõltuvusse jääda ning kuidas seda hetke ära tunda? 

Kool algas ja jrgmise kuu alguses näevad lapsevanematest mõned telefoniarvel üsna halbu üllatusi. Paljud värsked kooliõpilased, kes on endale kingiks esimese mobiili või nutitelefoni saanud, võivad tekitada lapsevanemate jaoks uue ja põneva mänguasjaga üllatavalt suure arve.

Sellest, mida peaks silmas pidama, et lapse mobiiliarved liiga suureks ei kujuneks, räägib Tele2 klienditeeninduse direktor Sirli Seliov.