1. juulil teatas häkkerite kogukond vpnMentor, et leidis Internetist tohutu andmebaasi, kuhu pääses paroolita ja muude oluliste takistusteta sisse kiikama. Andmebaasis asusid Orvibo nutikodu pilveteenuse seadmete andmed - miljardite targa kodu andurite kirjed, mis sisaldasid muuhulgas ka salasõnu ja salasõnade ümbermuutmise koode.

Kui ise meeldejäävaid paroole tekitada tundub liiga keeruline ja alati ei tea ka, kas ikka on tegemist hea parooliga, siis kasuta parooligeneraatorit. Tehnoloogiaettevõtte Samsung, Eesti Animatsiooni Stuudio ja küberturvalisuse lahenduste ettevõtte CybExer Technologies ühise tööna valmis Eesti esimene lihtsalt meelde jäetavate, kuid murdmiseks piisavalt keerukate salasõnade generaator, mis lisab salasõnasse nii numbreid, märke kui ka suuri tähti. Generaator sobib eesti keelt rääkivate inimeste jaoks.

Küberväejuhatus ja ADM Grupp töötasid ühiselt välja kriisikommunikatsiooni õppuse simulatsiooni koodnimega „Sõjamäng“. Koostöö raames saavad IT-spetsialistid vabatahtlikult panustada riigikaitsesse nii kordusõppustel, era- ja kaitseväe koostööprojektides kui ka julgustada oma kolleege ajateenistusse minnes küberväejuhatusse kandideerima.

Kriisikommunikatsiooni õppuse simulatsioon Sõjamäng sündis küberväejuhatuse ja ADM grupi koostöös K48 Defense Makeathonil selle aasta kevadel ning ilmestab innovatsiooni soosiva kaitseväe ja erasektori koostööd.

(Sisuturundus)

Kuna mitmesuguseid elektrilisi liikureid on aina rohkem tänavatel, siis kiputakse mõnikord unustama, et ka elektritõukeka, Segway või mõne muu uutmoodi liikuriga on elupäästjaks kiiver. Autojuhtidele ja teistele liiklejatele nähtavaks peab end tegema ka siis, kui kulged tõukeka või monorattaga. 

Mais paljastati üle 8000 andmepüügirünnaku, mis olid maskeeritud populaarseteks üürikuulutuste keskkondadeks ning mõned massipostitused e-postile, mis nägid välja nagu kirjad tegelikult eksisteerivalt reisibüroolt ja võisid tellida ohvritele tasulisi telefoniteenuseid.

Värskete uudiste valguses on paranoilisemad kodanikud hakanud ringi vaatama mõnede selliste telefonide seas, mis on spetsiaalselt disainitud turvalisemaks, kui tavalised isendid. Soome firma Bittium tõi taolise mõni aeg tagasi välja, kuid nüüd on letil juba 2. põlvkond, mis peaks sissemurdmise veelgi tülikamaks tegema.

Tihti kipume unustama, et seade, mida nimetame nutitelefoniks on tänu oma nutikusele sisuliselt arvuti. 
Pihuarvutil on aga samad probleemid ja riskid nagu täismõõdus arvutil. 
Kas viimane turvauuendus on peal? 
Mis rakendusi installisid ja kellele ligipääsu andsid oma andmetele, on küsimused, millele iga arvutiomanik võiks või lausa peaks vastust teadma. 

Anname viis näpunäidet, millele pöörata tähelepanu, et mitte anda pahalaste kätte seadet, mis tihti teab sinust rohkem, kui sa ise.

Võiks arvata, et kui tänapäeval räägitakse uudsest nutirahakotist, siis mõeldakse mingit äppi, mis asendab pangakaarte ja kliendikaarte, tõmmates need virtuaalsena mobiiltelefoni. Kuid ka tavaline füüsiline rahakott võib olla nutikas. Testisime äsja laborilaudadele saabunud Eksterit, mis pakub turvalist rahakotti koos träkkijaga, et sa oma varandust kogemata kuhugi ära ei kaotaks.

Mobiilne mugavus ei tohiks muutuda ettevõtte äririskiks, ent just nii on see läinud. Kui arvutites olevate andmete kaitsmisega nähakse tulist vaeva, siis mobiilide näol jääb uks küberkuritegevusele sageli pärani avatuks. Oleks ekslik arvata, et kurjategijad selle võimaluse kasutamata jätavad, kirjutab Telia IT-teenuste juht Taavi Talve.

Riigi Infosüsteemide Ameti aprilli ülevaates olukorrast küberruumis räägitakse sellest, kuidas õngitsusleheküljega peteti kasutajatelt välja Smart-ID loomiseks vajalikud andmed ja loodi pahaaimamatute kasutajate nimel uus Smart-ID, millega sai muuhulgas ka internetipanka sisse logida. 

Järgneb lõik RIA aprilli ülevaatest.