USA K-12 (algkoolist kuni 12. klassini) koolide tehnikajuhte küsitlenud CoSN 2026 State of EdTech raport paljastab terava lõhe: juba 79 protsendil koolipiirkondadest on tehisaru (AI, artificial intelligence) kasutust reguleerivad juhised paigas, mis on märgatav hüpe 2025. aasta 57 protsendilt. Ometi ütleb kaks kolmandikku küsitletud IT-juhtidest, et neil napib nii töötajaid kui ka eelarvet, et tekkivate küberohtudega toime tulla. Kasutuselevõtt kasvab, ressursid aga ei kasva samas tempos, kirjutas Edsurge.

Küberkurjategijate veenvamad petukirjad sunnivad ettevõtteid kasutama praktilisi õngitsussimulatsioone, et kasvatada töötajate valmisolekut päris rünnakuteks.

Phishbite’i kaasasutaja ja küberturvalisuse ekspert Urmo Keskel ütles, et pelgalt koolitustest ja slaidiesitlustest ei piisa, sest oskus tekib alles päris olukorda harjutades. Tema sõnul kasutab platvorm simuleeritud õngitsusrünnakuid, mis matkivad tegelikke petukirju ja võimaldavad töötajatel eksimustest õppida ettevõttele kahju tekitamata.

Selle asemel, et avada e-pood, otsida õige suurus, lisada toode ostukorvi ja trükkida sisse oma pangakaardi andmed, ütled sa lihtsalt oma nutiseadmele: "Otsi välja ja osta mulle see asi parima hinnaga." Ja ongi kõik. Sinu virtuaalne abiline (ChatGPT) leiab toote, maksab selle eest sinu rahaga (VISA kaardiga) ja jääbki üle vaid oodata kullerit.

Bolt käivitas koostöös partneritega Luksemburgis oma esimese isejuhtivate autode pilootprojekti, mille eesmärk on hinnata sõidukite ohutust, töökindlust ja valmisolekut laiemaks kasutuselevõtuks Euroopas.

Projektis testitakse ettevõtte Pony.ai seitsmenda põlvkonna autonoomseid sõidukeid. Autotootja Stellantis panustab projekti L4-Ready Platform tehnoloogiaga autodega. Tegevuste laiem eesmärk on luua tingimused, et tuua tulevikus platvormile täielikult autonoomsed sõidukid.

Kaitsetehnoloogiaettevõte Vegvisir esitleb Pariisis toimuval maailma suurimal kaitsetööstusmessil uut automaatset sidehaldussüsteemi ja olukorrateadlikkuse platvormi laiendust, mis toob juhtimise maismaalt ka õhku ja merele.

Kui muidu lähevad kõik asjad meie ümber järjest kallimaks, siis üks asi muutub odavamaks. Üks maailma suurimaid tehnoloogiahiiglasi teatas, et nad langetavad oma tipptasemel tehisintellekti paketi hinda, andes samal ajal juurde poole rohkem pilveruumi. 

Just täpselt nii juhtus äsja, kui Google teatas, et nende populaarne AI Plus tellimus muutub märgatavalt taskukohasemaks, pakkudes funktsioone, mis panevad nii mõnegi konkurendi muretsema. 

Meie vana tuttav, kes on viimased viisteist aastat elanud justkui kivi all ja vastanud igale su küsimusele kahtlase pomisemisega, naaseb nüüd äkitselt pikaajaliselt intensiivravilt. Temast on saanud ladus vestluspartner, kes mäletab su eelistusi, tunneb su sõpru ja oskab sekundiga planeerida su õhtuseid kontserdiplaanisid. Just sellist tulevikku lubab Apple oma legendaarsele, kuid seni pigem tehnikamaailmas tahaplaanil olnud virtuaalassistendile Siri.

Kui mõtleme tehisintellekti revolutsioonile ja maailma võimsaimatele kiipidele, tulevad esimesena meelde sellised nimed nagu Nvidia, Apple või TSMC. Kuid sügaval Euroopa südames, Madalmaade rahulikus nurgakeses, tegutseb ettevõte, ilma milleta variseks kogu kaasaegne digimaailm kokku nagu kaardimajake. 

Kindlasti peaks nüüd meelde tuletama kunagised taskukalkulaatorid, mis päikesepaneeliga ilma patareideta hakkama said. Logitech on sama asja teinud ka klaviatuuridega ning nende Signature Slim Solar+ on just üks selline, mida võib testida jäädagi. Tühjaks see ei saa, kui just pooleks aastaks pimedasse keldrisse ei satu. Või äkki siiski saab, kümne aasta pärast?

Sõidad rahulikult autoga ja kuulad oma lemmik-podcasti, kui äkki viipab politseinik sind teepervele. Kobad paaniliselt taskuid, avad kindalaeka ja tabad end külma higiga mõttelt – rahakott koos juhiloa ja ID-kaardiga jäi hommikul koju! Varasemalt oleks see tähendanud ebamugavusi. Alates 1. juunist on aga see mure murtud, sest riigiga suhtlemisel piisab nüüd ka pelgalt nutitelefonist, mis niikuinii on kaasas (kes küll selleta välja läheb!).