Kuigi hologrammid pole enam täielik ulme, on need ikka veel üsna nišinähtuseks jäänud. Aga küll nad tulevad - Jaapanis käib näiteks juba esinemas hologramm-artist Hatsune Miku.

Veel huvitavama tehnoloogiaga on aga välja tulnud Bristoli Ülikool, kus arendati välja ultrahelitehnoloogia õhku kolmemõõtmeliste katsutavate objektide tekitamiseks.

Ajaloolise filmi "Tagasi tulevikku" II ja III filmis lendavad tuleviku noored ringi hõljuvate ruladega, mida kutsutakse Hoverboardideks. 90-ndatel levisid kuuldused, et sellised hõljuvad liikurid ongi juba olemas, kuid nende ohtlikkuse pärast avalikkuse eest varjatud.

Kuid siiamaani pole nendest eriti jälgi olnud, välja arvatud mõned kahtlased videod. Hoverboardi jaoks pole tehnoloogiat, mis paneks midagi hõljuma tavalise maapinna kohal, eirates gravitatsiooni. Antigravitatsioon on aastal 2014 ikka veel leiutamata.

Kuid on siiski üks lahendus. Kui lugeda Hoverboardiks ka seade, mis hõljub pinna kohal, kuid mitte igasuguse pinna kohal, siis on nüüd midagi meil juba sama hästi kui olemas - Hendo Hover hõljubki metalsete pindade kohal.

Me kõik oleme juba väikestviisi tüdinud neist multirootoriga ringi põristavatest droonidest: ei ole tegu ega nägu. USAs näiteks on hakatud rahvusparkides nendega ringilendamist juba keelama.

Aga mis oleks, kuid roon lehvitaks tiibu nagu lind? Laperdaks looduslikul moel mägede ja orgude kohal? Vähemalt visuaalne reostus oleks väiksem, ka plärisemist on natuke vähem.

Aasta tagasi kirjutas plokkidest kokkupandavast telefonist Marko ja kevadel ennustasime, et 2015. aastal võib Google´i Ara (ehk varem tuntud kui Phoneblocks) ollagi meie viimane telefon, mis poest osta. Edasi ostame juba mooduleid, mida telefoni taha sahtlitesse lisada.

Tundub, et 2015. aastal see telefon tuleb Vähemalt arendajatele. Väljatöötajaks on NK Labs Bostonist, valmis on saanud viis peamist moodulit: LED moodul, aku, protsessor, kõlarid ja USB-laadimise port.

On see nüüd droonimaailma Minox? Käekell-droon pakub kindlasti midagi, mis avab kantavate seadmete ajastus täiesi uue epohhi. Kui ikka see seade tootmisküpseks jõuab.

Samas on lootust, et saab, sest ega see kantav droon tehnoloogiliselt midagi üle mõistuse keerulist polegi. Tegemist on painduva multikopteriga, mida "vabal ajal" saab kanda randmel nagu käekella. Kui natuke edasi disainida, võibki kopterile kella sihverplaadi ka peale teha. Tasub aga anda käsklus iseend filmida või pildistada ja juba lendabki kell käe pealt minema ning asub teenistuskohustusi täitma. Muidugi oskab see ka peremeest jälitada, näiteks sõita kaasa matkal või filmida mägironimisel.

Droonidest oleme me ka varem kirjutanud ja ikka on olnud üheks põhiküsimuseks drooniga lendamine ja selle juhtimine. Tundub, et tuleviku eduka spetsialisti oskuste hulka peab kuuluma ka osav droonijuhtimine FPV-süsteemiga. Aga mitte alati.

Nii nagu tulevad isesõitvad autod, nii on olemas ka iselendavad droonid, mis täidavad edukalt etteantud missiooni. pead vaid olema osav arvutikasutaja ja oma soovi droonile täpselt selgeks tegema.

Prillivabasid 3D telefone oleme me juba näinud (LG Optimus 3D näiteks). Kuid kaheksakümnendatel ennustatud kohe-kohe järgmistel dekaadidel saabuv õhku kujutisi projitseeriv tehnoloogia on ikka veel lapsekingades.

Võib-olla mitte enam kauaks, sest Hiina tootja Shenzhen Takee Technology lubab: kohe on neilt välja tulemas maailma esimene hologrammtelefon Takee 1.

Laulupeol esitleti esmakordselt tugijaamade vahelist Eesti-Jaapani ühisfirma loodud mitte raadio-, aga valguslinki, kus andmeside toimus nähtava valguse lainepikkusel. AM kirjutas sellest pikemalt ka (vahemärkusena - sellest hoolimata oli tavalise, 3,5G toega telefoni maksimaalne ühenduskiirus lauluväljaku mereväravas vaid EDGE). Kuid valgusega levitatav andmeside, mis pole fiibrisse kammitsetud, on juba aastaid vana paljutõotav idee.

Google´i isesõitvad autod on juba käinud testsõitudel linnatänaval ning läbinud kogu USA idakaldalt läänekaldale ja vastupidi. Nüüd on Google esitlenud ka oma naljakanäolist kontseptisooni täiesti rooli ja pedaalideta väikesest kahekohalisest autost. Lapsed näevad asjal potentsiaali ja juba küsivad: isa, kas sa tahaksid sellist autot perre?

Isa võib-olla perre tahaks, aga endale ilmselt mitte. See on üks probleem, kuid kindlasti ületatav. Siin aga on Mashable kokku kogunud kaheksa küsimust, mis 2015. aastal müügile jõudva uue mini-isesõitjaga võivad kerkida.

Jaapani insener Kenji Ishida nokitses kümme aastat pealtnäha kohmaka kandilise mänguauto kallal - siit videost aga näeb, et tegelikult on see inseneri näputöö kõrgsaavutus: auto pakib end transformerina lahti robotiks ja võib puldist juhtides ringi kõndida. Nupuvajutusega pakib ta end kokku tagasi ja sõidab neljal rattal edasi.