Uudised | AM.ee

Uudised


Latitude 59 toob 59. paralleeli startupid ja investorid Tallinna

7.-8. juunini toimub Tehnikaülikoolis idufirmade ja riskikapitalistide ühine konverents Latitude 59, mis toob kokku huvilised Baltimaadest ja põhjamaadest. 

Konverentsi fookuseks on idufirmad kokku viia ingelinvestorite, riskikapitali vahendajate ja partneritega, juristidega ja muude tehnoloogiafirmasid aitavate konsultantidega. Kohale tulevad osalejad ligi 300 km kauguselt mõlemal pool 59. paralleeli. Tallinn on 26 minutit sellest paralleelist põhja pool.

Täna tutvustati uue põlvkonna Samsung Galaxy S III-e

Äsja esitleti avalikkusele uusimat Samsungi lipulaeva mobiilinduse vallas - Samsung Galaxy S III-e. Tegemist pidi olema uue kontseptsiooniga, mis mobiiltelefonide turgu muudab. Juunist saame seda loodetavasti ka Eestis oma käes üle kontrollida.

Kuna just oli toimetuse testilaual ka HTC nn lipulaev One X, siis on muidugi kahte kanget hea võrrelda (Galaxy S III võrdlust saab küll esialgu teoorias, tehniliste andmete pealt teha).

Loodusest inspireeritud GALAXY S III tuvastab kasutaja näo, hääle ning liigutused. Samsung GALAXY S III on Euroopas saadaval alates mai lõpust ning Eestis juunist.

4,8-tolline HD Super AMOLED ekraan on väga suur telefoni kohta. Viimasel ajal ongi trend nutitelefonide ekraani suuremaks venimise suunas. Samsungi ekraan on HTC omast vaevumärgatavalt suurem, kuid resolutsioon on sama - 1280 x 720 p HD.

Tele2 vahetab Baltimaades välja kogu võrgu

Tele2 vahetab kahe aasta jooksul Eestis ja Baltimaades välja kogu oma raadiovõrgu ja keskseadmed, sõlmides Nokia Siemens Networksiga ühe oma tegevusajaloo suurima tarnelepingu.

Tele2 Eesti juhatuse esimehe Mindaugas Ubartase sõnul arvestas ettevõte, et seoses 4G võrgu arendamisega on majanduslikult ja tehniliselt kõige mõistlikum vahetada välja kogu olemasolev võrk. Uus saab olema Baltimaade kõige moodsam.

ITL-i aastaauhinnad said minister Juhan Parts, advokaat Karmen Turk ja e-raamatute arendaja Margus Küppar

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutas tänasel aastakoosolekul välja ITL-i aastaauhindade saajad.

Aasta Idee 2011: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – avaliku sektori valduses oleva teabe teenuste väljatöötamiseks ettevõtetele kättesaadavaks tegemise eest.

Aasta Tegija 2011: advokaat Karmen Turk – ACTA-temaatika laiaulatusliku diskussiooni algatamise eest. Karmen Turk töötab advokaadibüroos Tamme Otsmann Ruus Vabamets.

Aasta Tegu 2011: e-raamatute arendajale Margus Küppar’ile (Eesti Digiraamatute Keskus) – e-raamatute ja lugerite jõulise populariseerimise ning läbimüügi suurendamise eest. 

Lippmaad soovivad peatada .ee domeeni re-delegeerimise Eesti Interneti SA-le

.ee tippdomeeni senised eraisikutest kontaktisikud Endel ja Jaak Lippmaa esitasid rahvusvahelist internetikorraldust koordineerivale ICANN-ile (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) soovi peatada .ee tippdomeeni re-delegeerimine Eesti Interneti SA-le vaatamata sihtasutuse loomisel tehtud kokkuleppele koondada Lippmaade käes olnud rollid loodud sihtasutusse.

Peale Lippmaade esitatud vaidlustamist teatas Eesti Interneti SA juhatuse esimees Marek-Andres Kauts, et Eesti Interneti SA nõukogu otsustas re-delegeerimise protsessi ICANN-is jätkata vaatamata kontaktisikute (Lippmaade) otsusele asuda seda vaidlustama.

Gartner ennustab: tahvelarvuteid müüakse sel aastal poole rohkem

Gartneri ennustuste järgi lähevad tahvelarvutid sel aastal kaubaks paremini, kui eelmisel aastal. Pole ka ime - esimesed Androidiga tahvlid maksavad juba alla 100 dollari ning uut iPadi ostetakse ka rekordigraafikus.

Lõppkasutajale müüdavate tahvlite arv ulatub Gartneri ennustuse kohaselt sel aastal 118,9 miljonini, mis on 98 protsenti kasvu võrreldes 2011. aastaga, kui müüdi 60 miljonit tükki.

Eesti tõusis maailma riikide IT-indeksis kaks kohta

Eesti tõusis värskes Maailma Majandusfoorumi (WEF) globaalse infotehnoloogia raportis (GITR) 24. kohale. Raport  hõlmab 142 riiki ning vaatamata  riikide arvu kasvule parandas Eesti oma positsiooni kahe koha võrra.

Eesti hea positsiooni kindlustasid avaliku sektori ja eraisikute tehnologiakasutus ning IT-innovatsiooni toetav seadusandlus, mis on kaasa aidanud ID-kaardi, digiallkirja ja e-valimiste laialdasele kasutamisele.  Paranemisruumi on ettevõtluse õiguskeskkonna kvaliteedil ja erasektori tehnoloogiakasutuses, seda ennekõike mitte-IKT sektoris.

“Uuele tasemel jõudmiseks peame panustama nii haridusse, näiteks läbi IT Akadeemia kui ka IT laiemasse kasutamisse ettevõtluses nagu paljud edukad startup-firmad tõestanud on. Võimekust meil selleks on, nüüd läheb vaja julget pealehakkamist, näiteks teenindavas sektoris.“ kommenteeris raportit Arengufondi ekspert Kristjan Rebane.  

Eesti sai 20 aastat tagasi internetiühenduse

Täpselt 20 aastat tagasi käivitus Eesti esimene internetiühendus välismaailmaga. Kui 1990. aastal seati sisse UUCP (UNIX-UNIX arvutite ühendamise protokoll) ühendus Tallinna Küberneetika Instituudi ja Soome UNIXi Kasutajate Grupi (FUUG) vahel, siis sai vahetada vaid elektronposti ja lugeda uudisgruppe. Seda tehti üle ühe aeglase modemi, mis ühenduse saamiseks pidi valima kaugekõne Soome. Tegemist oli esimese arvutisidega muu maailmaga.

Mõistetavalt oli selline ühendus mitte üksnes vaevarikas, vaid ka ebapiisav, kuna ei võimaldanud kasutada interneti kõiki võimalusi.

Paypal esitles lihtsat makselahendust väikeäridele

Paypal esitles eile oma uut makselahendust Paypal Here, mille abil saavad väikepoodnikud ja teenindusasutuste pidajad klientidelt makseid vastu võtta.

Süsteemi põhikomponent on kolmnurkne mobiili lisaseade, mis käib telefoni 3,5 mm kõrvaklapipistikusse. See seade toimib magnetkaardilugejana. Telefonis aga on Paypali rakendus, mis krediit- ja deebetkaardiandmed vastu võtab ja makse sooritab. Kuid lisaks võib koostöös Card.io rakendusega krediitkaardiandmeid ka lihtsalt mobiilikaameraga pildistada - vajalikud numbrid loetakse sisse ja n.ö internetimakse saab ikka sooritatud. Samuti võib telefoni kaameraga sisse lugeda klientide esitatavaid kuponge, tšekke jms. 

Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule saabus võimas digiteerimisseade

Digiajastul hakkavad ka raamatukogud põhjalikult muutuma - paberkandjal teose väljastamise asemel võib juhtuda, et peagi saab näiteks digitaalset koopiat välja laenutama.

Nii saabuski Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogule eritellimusel valmistatud automaatseade, mis kasutab esimesena DL-3000 seerias Prantsusmaa firma i2S uusimaid digitaalkaameraid, mis võimaldavad teavikuid skaneerida sobiva tarkvara olemasolul isegi lahutusvõimega 800-1000 dpi (täppi tolli kohta) ja kuni A1 mõõdus (näiteks ajalehti).