Facebookis levib kulutulena likejacking ehk "meeldib"-nupu kaaperdamine.
Tehnoloogia on suhteliselt lihtne ja kirjeldati ära juba sel kevadel - teed veebilehe, kuhu lisad Facebooki koodi, mis tegelikult peaks kodulehele tekitama lihtsa Like nupu, umbes sellise nagu siin selle teksti all. Siis aga katad selle n.ö freimiga, mis nupu ära varjab.
Õngitsemine on saanud uue, nähtamatuma kuue. Postkastidesse saabuvad pealtnäha täiesti ehtsad e-kirjad Facebookilt, LinkedIN-ilt või iTunesilt, kus palutakse midagi kinnitada, osta või sisestada. Inimene, kes on harjunud saama sõbrakutseid või kinnitama iTunesi ostusid, vajutab sellistes kirjades olevatele linkidele poolautomaatselt, kuna teab, et need saidid saadavad talle ikka kirju ja pole põhjust karta. Õngitsemiskirjas on aga kõik lingid asendatud pahaveebi linkidega, kus kas emuleeritakse tuntud saiti ja palutakse sisestada parool või on tegemist lihtsalt saidiga, kust tahab pahavara kasutaja arvutisse siseneda.
Printerid pole enam viimastel aastatel kuigi tormiliselt arenenud. Selleks, et midagi siiski nende traditsiooniliste lisaseadmete juures värskeneks, üritatakse muuta näiteks meie trükkimisharjumusi. Kui rohelised soovitavad üldse mitte eriti midagi välja trükkida, siis printeritootjad, nagu ka HP, tahavad väljatrükkimise muuta võimalikult lihtsamaks. Üks võimalus on trükkida, saates prinditava asja meiliga printerile. Siis pole enam oluline, kus väljatrükkija asub ja mis seadmest ta trükib (e-kirja oskab ka mobiil või teler saata). Vaja on teada vaid printeri e-posti aadressi.
Juba aastakümneid oleme me IT messidel näinud neid juhtmeid täis mütsikestega tegelasi, kes arvutit mõtte teel juhivad. nad on kõvasti treeninud ja masinad on valmistatud laborites. Nüüd on lootust, et see tehnoloogia jõuab ka laiatarbearvutitesse ja abivajajateni, kes ei saa end normaalselt liigutada või on ilma mõnest meelest. Oma osa selles on ka vahepeal arenenud tarkvaral, mis liidestab reaalsuse ja tehisreaalsuse.
Selleks, et mobiiliga saaks valimistel osaleda, on vaja mobiilset isikutunnistust. Valitsus kiitis täna heaks investeeringud mobiilse isikutunnistuse taotlemiseks ja väljastamiseks tehnilise lahenduse loomise projektile. Seega kõik eeldused m-ID loomiseks järgmiste valimiste ajaks on olemas.
Projekti järgi alustatakse hiljemalt 2011. aasta esimeses kvartalis ühe digitaalse isikutunnistuse liigina m-ID sertifikaatide väljaandmist politsei- ja piirivalveameti poolt. M-ID sertifikaadi taotluse esitamine hakkab toimuma läbi loodava iseteenindusportaali ja taotluse menetlemine ning väljaandmine hakkab elektroonilises keskkonnas toimuma automaaatselt.
Sel laupäeval avatakse Tallinna Tehnikaülikoolis sumomatid, millele ei tule maadlema mitte sumomaadlejad nii, nagu me neid oleme harjunud nägema, vaid nii, nagu ehk kauges tulevikus. Kell 10 algab TTÜ aulas Baltimaade sumorobotite karikavõistlus Baltic Robot Sumo Tallinn 2010 Autumn Cup.
Üritus on tasuta, otseülekannet võistlusest saab vaadata kodulehelt www.balticrobotsumo.org
Eesti tippdomeeni .ee haldav Eesti Interneti Sihtasutus teatas, et kodumaise domeeni saamise aeg peaks nüüd oluliselt lühenema, kuna alustatakse juurnimeserveri tsoonifaili igatunnist genereerimist, mis võimaldab .ee domeeni kasutusele võtta ligi tunni jooksul pärast registreerimisprotseduuri läbimist ja taotluse registripidaja juurest Eesti Interneti SA-sse jõudmist.
Tänavu 3.- 4. detsembril tähistab rahvusvaheline iga-aastane robotite võistlus Robotex oma 10ndat aastapäeva Tallinna Tehnikaülikooli spordihoones Ehitajate tee 4.
Üritus on suurejoonelisem kui kunagi varem. Esmakordselt toimuvad kahepäevased võistlused, fotokonkurss ning tehnoloogianäitus. Samuti on avatud paljud erinevad töötoad, mis keskenduvad nii robootikale, disainile kui ka ettevõtlusele.
Hannoveris peetav igaaastane IT teemaline mess CeBIT sai 2011. aasta avakõnede peateema - selleks on "Elu ja töö koos pilvega". Pilve all peetakse siin silmas pilveteenuseid, mis on viimase aja moesõna ja haip.
Pilveteenused on kõikidesse IT sektoritesse jõudnud, ennustavad CeBITi korraldajad aastaks 2011. Meie mobiilid on pilvedes, laua- ja sülearvutitest rääkimata. Firmad panevad oma äri-info ka pilve, et oleks odavam ja töökindlam.
Juba on esimesi virinaid, et suure ekraaniga nutitelefonidele jääb Qualcommi 1 GHz taktsagedusega Snapdragoni protsessorist väheseks. Kuid rohi on leitud - elektroonikatootja LG Electronics teatas just mõned hetked tagasi, et alates oktoobrist leiab nende Optimus-sarja telefonidest NVIDIA Tegra 2 protsessori, mis on kahetuumaline ja täis-HD graafikavõimekusega.