Ehitada serveriruum 314 meetri kõrguse hoone alla ei ole vast maailmas midagi eriskummalist, kuid ehitada see samas 8 meetrit allapoole maapinnast ja 13 meetrit merepinnast ning ümbritsetuna 20 000 tonnist betoonist – teist sellist vähemalt Eestis ei ole ega tule. Nimelt ehitas Levira oma uue andmekeskuse just Tallinna Teletorni alla.

Mäletate veel nalja sellest, et andmeid on kiirem kirjatuviga mälukaardil saata, kui gigabaite üle neti liigutada? Või kui Amazon tuli välja kõvakettakohvritega, millega andmete serverikeskusesse saatmine kulleriga võttis kordades vähem aega kui oma terabaite üle neti pumbata? Need jutud vastavad kõik tõele. Kuid mida teha siis, kui infot on petabaitide jagu?

Nüüd on tõesti paslik meenutada aegu, kui arvamusliidrid arvasid, et 640 kB on piisav mistahes arvuti jaoks. Western Digital, mis omandas mõni aeg tagasi SanDiski, teatas uue, esialgu veel prototüübina eksisteeriva SD mälukaardi valmissaamisest, selle mälumaht on 1 TB.

Seda on rohkem, kui enamikes arvutites. SSD-d, mis ka uutes sülerites kaasa tulevad, on 256, heal juhul 512 GB. 1 TB on küll tavaliste kõvaketaste (HDD) tavaline suurus, kuid SD kaart on sellise tohutu mahu jaoks siiski täiesti uus samm salvestustehnoloogias.

? Tihti räägitakse andmevarunduses replikatsioonist ja Continuous Data Protectionist. Kuid mis need täpsemalt on ja kuidas või mis olukordades seda vaja läheb?

! Nende kahe mõiste puhul võib pidevalt kohata puterdamist ja segamini ajamist. Sisuliselt on tegemist täiesti erinevate tehnikatega. Replikatsioon tähendab et mingid andmed peegeldatakse kas siis uni-direction (ainult ühes suunas) või bi-direction (mõlemas suunas, sünkroniseering) teisel asukohal olevate andmetega. Continuous Data Protection (CDP) aga tähendab reaalajas varundust.

Tundub, et mahu poolest on SSD-d ehk välkmälukettad juba traditsioonilise kõvaketta ammu seljatanud. Nüüd läheb uus tehnoloogia aina kiiremini eest ära, sest alles see oli, kui SSD-de uus rekord püstitati Samsungi poolt veel selle aasta mais. 16 TB pole aga nüüd enam ametlik suurim 3,5-tolliste välkmäluketaste maht.

Keerulised on IT maailma käigud. Hiina tootja Huawei hakkab muutuma selliseks hiigelkorporatsiooniks, nagu on mõned tuntud Lõuna-Korea tootjad, mis toodavad kõike käekellast laevadeni. Huawei on liikumas aga IT-maailmas nüüd suuremate ja kaalukamate seadmete - salvestusseadmete turule. Selleks kasutab ta hiljuti täielikult ära ostetud Symantec Huawei kogemusi ja teadmisi.

Kas kõvaketastele lüüakse nüüd hingekella? Samsung esitles äsja Santa Claras toimunud välkmälude konverentsil oma uut SSD ketast PM1633a, mille maht on 16 terabaiti. See on lisaks SSD-dele ka absoluutne rekord - nii suure mälumahuga salvestusmeediat pole varem tehtud. Seega on SSD-d ületanud mälumahult ka vana ja traditsioonilise kõvaketta.

Intel ja Micron avaldasid sel nädalal pressiteate, mis kuulutab revolutsiooni salvestuses - NAND flash, mis tundus kõigile võrreldes kõvaketastega ülikiire, on võib-olla peagi saamas ajalooks ja selle asemele tulemas on midagi hoopis uut ja võimsamat. NAND-ist ligi 1000 korda kiirem 3D XPoint tehnoloogia on esimene suurem revolutsiooniline muudatus viimase 25 aasta jooksul üldse selles valdkonnas. Praegu kasutatav NAND Flash leiutati juba 1989. aastal.

Iga aasta juuli viimasel reedel õnnitletakse süsteemiadministraatoreid - nähtamatuid haldjaid iga firma selgroo - IT-süsteemi taga. Mida nähtamatumad nad on, seda paremas korras on kogu organisatsiooni talitust tagav infosüsteem.

Samsung teatas juuli alguses, et nende uued, veelgi tihedama salvestusmahuga välkmälukettad on nüüd kaheterabaidised.

SSD-d pühinevad Samsungi kihiti laotud 3D NAND (ehk V-NAND) tehnoloogial. Uued ülisuure mahuga SSD-kettad on 850 EVO ja 850 Pro.