(Arvutimaailm 4/11)

? Veebruariga jõudis kätte hetk, mil viimased allesjäänud IPv4 aadressiplokid välja jagati. Selle sündmusega algas uus ajajärk Interneti ajaloos. IPv4 aadressid on otsakorral, aga maailm pole valmis IPv6 jaoks. Mis nüüd saab?

! Ülemaailmse Interneti tõrgeteta toimimiseks on juba ammu välja arendatud uus standard, IPv6. See lahendab 4,3 miljardi IPv4 aadressi otsalõppemise probleemi, sest pakub 2¹²⁸ unikaalset internetiaadressi, mida peaks jätkuma kauaks.

Interneti protokolli versioon 4 (IPv4) on praeguseni domineeriv protokoll internetis. IPv4 töötati välja 70-ndatel. Ligi 4,3 miljardit võimalikku aadressi on jaotatud 255 plokiks, millest igaüks sisaldab 16 miljonit aadressi.

24. augustil sai valmis esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin. Esimese osa viimane kaabel ühendati Antslas.

Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid, pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.

(Arvutimaailm 7-8/11)

Eesti Interneti Kogukonna esimees Elver Loho alustas, nagu nii mõnedki teised, ema töö juures arvutis mängimas käies. Praegusest tööst lubas ta rääkida alles sügisel. Aga millest kõik alguse sai, sellest saab kohe teada.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Ema töötas firmas, kus olid palgal paar kujundajat. Vahel üks neist tööl ei olnud, siis sai tema arvutis aeg-ajalt midagi mängida. Windows oli siis vist 3.11 veel.

Esimene oma arvuti?

Teismelisena jõuluks saadud 300 MHz Celeron. Pööningul peaks siiamaani alles olema. Henn Sarv vist telekas näitas, et Windowsi plaadi peal on QBasic.exe. Otsisin üles ja sain esimesed kogemused programmeerimisega.

Arvutimaailm nr 183 (juuli-august 2011) on müügil alates 17. augustist. Selles numbris:

FOOKUS
E-kviitung tühjendab rahakoti
Meie rahakotid on paberipahna täis – tšekid raamatupidajale. ITL aga tahab neist vabaneda – e-tšekk lõpetab ühe suurima tüütu paberimajanduse meie ärielus.
Lk 16

ARVAMUS
6 Kas vabavaraline majandustarkvara pakub konkurentsi? (vaata Facebooki hääletust)
7 Eksperdid hindavad: roosta.ee
8 Raimund Ubar: teadus ja tööstus peavad lähenema

(Arvutimaailm 3/11)

? Pilvandmetöötlusega seonduvate õiguslike küsimuste hulk võtab isegi advokaatidel aeg-ajalt silme eest kirjuks. Kuidas mittejuristid saaksid paremini mõista juriidilist raamistikku, milles pilvedega seoses tegutsetakse?

! Inglise advokaat Renzo Marchini teeb oma hiljuti ilmunud raamatus „Cloud Computing. A Practical Introduction to the Legal Issues“ huvipakkuva sissejuhatuse pilveraalinduse õiguslikku poolde.

Raamat võtab meeldivalt praktilises võtmes kokku pilveraalinduse õiguslikud riskid ja võimalused. Olles küll praktiseeriv advokaat, on autor spetsiaalselt vältinud juriidilistesse üksikasjadesse laskumist.

Androiditelefonide seast pole just palju valida selliseid isendeid, millega mutta või vette võiks minna. Motorola Defy oli (veebruari Arvutimaailmas) üks esimesi üldse, mis siinmail müügile saabus. Nüüd võib ka Samsungi uue nutitelefoniga Galaxy Xcover kontorist välja minna karmimatesse oludesse.

Operatsioonisüsteemiks on vastupidavustelefonil Android 2.3 Gingerbread ja puuteekraaniga nutitelefon Xcover (mudel GT-S5690) on nii vee- kui tolmukindel, vastates standardile IP67. Kulumisele ja niiskuskahjustustele vastu pidavatest materjalidest disainitud telefon on veekindel kuni meetri sügavuses vees (kuni 30 minutit) ja kaitstud väikeste igapäevaste õnnetuste eest. Ekraani klaas on täiendavalt tugevdatud ning kriimustustele paremini vastupidavam.

Garage48 ehk 48 tunni tarkvaramaraton nädalalõpul jätkab sügisest taas. Järgmine üritus peetakse Tartus 26.-28. augustil ja peale seda kolitakse taas välismaale.

Tartus võetakse fookusesse mobiilirakendused. Neid on Garage48 üritustel palju ka varem tehtud, kuid põhirõhk on seni kaldunud veebirakenduste tegemisele. Veebilahendustele siiski kätt ette ei panda. 

Tartu üritus tuleb uuenduslik. Lisaks kohapeal moodustatud meeskondadele antakse võimalus oma riiulil seisvad ideed ellu viia ka juba toimivatel ettevõtete meeskondadel.

(Arvutimaailm 5/11)

Skype´i sertifitseeritud müra summutava mikrofoniga kõrvaklapid Cresyn C511S sobivad lisaks Skype-kõnede vastuvõtule ka heaks muusikakuulamiseks.

Kõrvaklappide kohta veebiavarustest eriti mingit lisainfot ei leia, hulgifirma Mamear on need kätte saanud otse kuskilt Lõuna-Korea avarustest. Paraku saab neid kasutada vaid sülearvuti, lauaarvuti või suurema tahvelarvuti taga, millel on USB „host“ pesa. Traditsioonilisse 3,5 mm kõrvaklapipesasse ei sobi.

Ammu on inimesed unistanud masinast, mis looks mateeriast seadmeid aatomite kaupa - tikiks kokku või kasvataks just sellise asja, nagu inimene välja suudab mõelda.

Oxford Parki laborites üks selline "maailmade looja" ongi - Sharp MBE. MBE (Molecular Beam Epitaxy) tähendab tehnoloogiat, millega loodav objekt "kasvatatakse" molekule kihtide kaupa üksteise kõrvale ladudes, kasutades nende juhtimiseks lasereid ja magneteid. Kõik toimub muidugi absoluutselt puhtas keskkonnas ehk täielikus vaakumis. Nii on proovitud luua täiesti uut tüüpi lasereid, LED-e, päikesepaneele ja mikroelektroonikat. 

(Arvutimaailm, 4/11)

Kui otsida Internetist universaalset akulaadijat, siis annab Google tulemuseks lademes kummalisi kahe „käpaga“ isendeid. Arvutimaailm tellis ühe sellise eBay vahendusel kohale ja testis ära.

Hongkongist saabunud universaalne akulaadija oli sealkandis iseloomuliku brändinimega – Automatically Battery Charger. Sellist tootjat netist otsida on lootusetu ehk siis selle kohta võib arvata, et tootja soovib jääda anonüümseks.

See lisab veidi kõhklusi, kuid mida ikka niiväga saab ühe laadija juures nässu minna, pealegi kui see on varustatud ülelaadimiskaitsega. Väikesesse karpi oli kaasa pistetud ka mobiiliaku.