Samsungi tellitud uuring näitab, et Eesti telefonikasutajad peavad tuleviku olulisemaks omaduseks kiiremat laadimist ja pikemat aku tööiga, mitte kaamerat või jõudlust.

Uuringu järgi nimetas 31% vastajatest kõige olulisemaks arenguks kiiremat laadimist ja pikemat aku tööiga. Täpselt sama suur osa peab akut ka oma telefoni suurimaks praeguseks piiranguks.

Nutitelefon on saanud 71% uuringus osalenud eestlaste jaoks töövahendiks. Samal ajal näitab tulemus, et kasutajate ootused ei keskendu eeskätt uutele funktsioonidele, vaid igapäevase töökindluse parandamisele.

Välismaa online-kasiinod oskavad end hästi müüa. Avalehel on tavaliselt kõik paigas: suured boonused, tuntud mängutootjad, kiire registreerimine ja lubadus mugavatest väljamaksetest. Mängija jaoks algab tegelik küsimus aga sealt, kus reklaam lõpeb. Kui lihtne on tingimustest aru saada? Kui kiiresti raha tegelikult liigub? Kas probleemile vastab klienditugi või tuleb vastust oodata päevade kaupa?

Juuli keskpaigas tabas Samsungi terviserakenduse kasutajaid ebameeldiv üllatus. Rakendusse ilmus uus lüliti pealkirjaga „Nõusolek terviseandmete kasutamiseks tehisintellekti treenimisel ja modelleerimisel“ (Consent to the Use of Health Data for AI Training and Modelling).

Need kasutajad, kes ei soovinud oma andmeid tehisintellektile (AI) sööta ja lülitasid funktsiooni välja, said kurjakuulutava hoiatuse osaliseks. Originaaltekstis kõlas see nii:

Rahvusvaheline analüüsiettevõte Ookla tunnistas Elisa teist aastat järjest Eesti kiireima ja parima 5G võrguga operaatoriks. Tunnustus põhineb sõltumatutel mõõtmistel.

Ookla analüüsi järgi kasvas Elisa 5G-võrgu kiirus võrreldes eelmise poolaastaga. 2026. aasta esimese ja teise kvartali andmete põhjal ulatus mediaan allalaadimiskiirus 338,91 Mbit/s-ni.

Metrosert alustab Eestis Lõuna-Korea ettevõtte MENINBLOXi tehisintellektil põhineva jooksja koormust ja taastumist hindava lahenduse Roopin valideerimist. Projekti käigus hinnatakse, kuidas rakendus töötab Eesti harrastusjooksjate ja Euroopa kasutajate seas ning kui hästi see sobib Euroopa Liidu turule.

Metroserdi ja Lõuna-Korea Gangwon Technopargi kevadel alanud koostöö jõuab nüüd esimese praktilise ettevõtmiseni. Koostöö keskmes on Roopin, mida arendab MENINBLOX.

Kui oled kunagi fännanud OnePlusi nutitelefone ja nende kurikuulsat „Never Settle“ (ära kunagi lepi vähemaga) suhtumist, siis nüüd tuleb tõdeda, et üks ajastu on Euroopas ja Eestis ametlikult lõppemas. Emafirma OPPO on teinud jõulisi lükkeid, mis muudavad kogu senist nutimaastikku – OnePlus lahkub meie (ja kogu Euroopa ning Põhja-Ameerika) poelettidelt, samas kui sõsarbränd realme võtab sisse uued positsioonid. 

Mida see kõik tähendab, miks selline otsus tehti ja mis saab sinu praegusest telefonist? 

Elektriautosid lisandub nagu seeni pärast vihma ning Volkswagen täiendab seda nüüd uue mudeliga ID. Cross. Tegu on kompaktse elektrilise linnamaasturiga, mis ühendab tuttava välimuse, nutikad abisüsteemid ja ruumika sõitjateruumi. Paberil tundub see suure väljakutsena, kuid eesmärk oli pigem praktiline: pakkuda igapäevasõiduks mugavat ja mitmekülgset elektriautot, mis ei mõju ülepingutatult ega liiga keeruliselt.

Kuigi OpenAI teatas oma sisenemisest riistvaraturule juba 2025. aasta mais koostöös legendaarse Apple´i disaineri Jony Ive´i ja tema ettevõttega io Products, oli riistvara teema vahepeal sügavalt tahaplaanile vajunud. Nüüd on aga värske Bloombergi uudis ja Apple´i algatatud ärisaladuste varguse kohtuasi tõmmanud projektile uuesti kogu maailma tähelepanu.

Kunagine „lipulaevade tapja“ ehk OnePlus, mis raputas aastaid tagasi kogu tehnikamaailma, pakkudes tipptasemel riistvara poole hinnaga, näib olevat Euroopas ja USA-s oma uksi lõplikult sulgemas. OnePlusi pikk agoonia läänemaailma turgudel võib olla lõpusirgel.

Maailmas tähistatakse rahvusvahelist sõõrikupäeva ja hot dogi päeva, kohe on käes ka tulekulsüsteemiadministraatorite päev. Kuid veel enne keerab kalendris ette värske asi: 16. juulil tähistatakse ülemaailmselt tehisintellekti tänupäeva (AI Appreciation Day). Kas tehislikult loodud koodid, tekstid, pildid ja videod tõesti vajavad oma püha või on tegemist lihtsalt järjekordse turundusmulliga?