eesti idusektori tulemusi kokku võtvas arutelus tõid siinsed eksperdid esile, et kuigi mööduv aasta oli asutajatele ja investoritele väljakutseterohke, on kohalik idusektor praegu heas seisus, olles maailma üks edukamaid ja efektiivsemaid. 

Iduettevõtted panustavad tänavu Eesti SKP-sse kolm korda rohkem kui viis aastat tagasi ning toodetav kasum asendab üha enam investorite rahastust.

^{Foto: Micheile Henderson. Unsplash.com}

(Sisuturundus)

Alles see oli, kui kõik rääkisid, et tehisintellekti-mull on väga sarnane kunagisele dotcom-mullile ja küllap see varsti samasuguse pauguga lõhkeb. Kuid juba on investorite meelest paisumas järgmine buum, millel jälle samad tunnused. 

OLED, QLED, Mini-LED... see akronüümide supp keeb iga aastaga üha tummisemaks. Nüüd, vahetult enne suurt tehnoloogiamessi CES 2026, on kaks Lõuna-Korea giganti – Samsung ja LG lükanud sellesse katlasse uue, huvitava koostisosa nimega Micro RGB. 

Kuid mis peitub selle salapärase nime taga? Kas tegemist on tõelise hüppega tulevikku või on vana hea tehnoloogia lihtsalt uude, sädelevasse turundusrüüsse riietatud?

Viimastel kuudel on märgatud üsna palju uusi mobiilinumbreid, mis algavad numbriga 8. Telia selgitab, miks need numbrid on kasutusele võetud ja mida kliendid peaks teadma.

Mobiilinumbrid on piiratud ressurss, mille kasutamist sätestab riiklik numeratsiooniplaan ja haldab TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet). Seni on mobiilinumbrid Eestis alanud tavaliselt numbritega 50–59, kuid mobiilside kiire areng ja uute seadmete (nt turvakaamerad, erinevad asjade interneti lahendused jms) lisandumine on toonud kaasa vajaduse laiendada numbrivahemikke.

Los Angeleses rullus hollywoodilikes prožektorite vihkudes reede öösel lahti vaatemäng, mida videomängutööstus on hinge kinni pidades oodanud terve aasta. Reaalsus paindus ja mõnede ootused purunesid kildudeks. Kui tseremooniameister Geoff Keighley lavale astus, oli selge, et mingid traditsioonilised lood seekord karikaid ära ei korja.

Kas oled valmis maksma veebilehitseja eest, mis lubab olla targem kui sina ise? Norra päritolu veebilehitseja ehk brauser Opera on heitnud kinda internetimaailma hiiglastele, tuues avalikkuse ette esimese eksperimentaalse ja päris futuristliku brauseri Neon. Kuid selle digitaalse imelooma taltsutamine ei ole alati odav lõbu.

^{Fotol vasakult: ITLi juhatuse liige Andre Visse, stipendiumisaaja Junaid Sajid ja ITLi president Ats Albre.} 

Foto: Joanna Jõhvikas  

Haridus- ja Noorteamet (Harno) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutasid välja tänavuse tehnikateadlase Ustus Aguri nimelise stipendiaadi. Stipendiumi pälvis Junaid Sajid silmapaistva ja Eesti ühiskonna vajadustega tihedalt seotud doktoritöö eest, mis käsitleb tehisintellektil põhinevat pahatahtlike droonide tuvastamist mobiilsidevõrkude abil.  

Tavaliselt seostub akadeemiline aktus väärikate talaaride ja pikkade kõnedega. Seekord aga tervitas TalTechi aulas olijaid midagi hoopis teistsugust – helkiv tulevik, mis pilgutas digitaalset silma: lavale astus mitte harjumuspärane päevajuht, vaid tehisintellekti juhitav humanoidrobot.

Toimus TalTechi Arengufondi stipendiumiaktus.

^{Foto: Yan Krukau, Pexels}

(Sisuturundus)

Kui traditsiooniliselt on sport tähendanud staadionitel jooksmist, palli tagaajamist või füüsilist katsumust, siis tänapäeval on spordi definitsioon sügavalt muutunud. E-sport ehk elektrooniline sport on kasvanud hobist miljardite eurode suuruseks globaalseks tööstuseks, mis populaarsuselt on isegi ületanud mitmed olümpiaalad. Kas e-sport on tõesti saamas maailma populaarseimaks spordialaks ja millist rolli mängivad selles Eestist pärit professionaalid?