Masinõppe mudelid ei anna kindlaid vastuseid. See on oluline eristus, mida sageli valesti mõistetakse. Kui algoritm ennustab spordimängu tulemust, ei väida ta, et teab, mis juhtub — ta ütleb, kui tõenäoline on iga võimalik tulemus, lähtudes sellest, mida ajaloolised andmed toetavad. Sport sobib selle mehaanika selgitamiseks hästi: tulemused on mõõdetavad, andmeid on rohkesti ja võistluskontekst on enamikule lugejatele intuitiivselt arusaadav. Küsimus, millele see artikkel vastab, on täpne — kuidas jõuab juhendatud õppe konveier toorstest andmetest kalibreeritud tõenäosusprognoosini?

Aastaid on Eestis digitaalset kinnisvara hallanud põhiliselt kaks suurt kodumaist tegijat, Veebimajutus.ee ja Zone.eu. Tänaseks on aga pilt muutunud. Vaikselt, ent sihikindlalt on mõlemad turuliidrid vahetanud omanikku ning andnud ohjad üle tugevatele välismaistele tegijatele.

Väsimatu tehisaru on Linuxi tuuma ehk kerneli seest leidnud sadu vigu. Uue versiooni 7.2 eelversioon (Release Candidate) on paisunud enneolematult suureks, kuna tehisintellekt on asunud koodiridu läbi valgustama ja leiab sealt ridamisi aastatepikkuseid apsakaid. Kuid kas see tähendab, et robotid kirjutavad nüüd inimeste loodud süsteemi üle? Kaugeltki mitte, tarkvara isa Linus Torvalds hoiab rooli endiselt kindlalt inimeste käes ja masinaid ligi ei lase.

Kesklinnas võib iga kolme meetri tagant jälgida sind mõni turvakaamera. Näojooned skaneeritakse, tehisintellekt raporteerib täpselt, kuhu edasi suundud. Sa ei ole andnud selleks nõusolekut, sind ei ole hoiatatud, kuid sinu nägu on juba süsteemis jälgimisel. Aga mis saaks siis, kui tavaline T-särk või kaelasall toimiks digitaalse nähtamatuse kuuena?

Selles uues saabuvas (Google´i) maailmas on sinu nutitelefon ja sülearvuti sulanud üheks tervikuks, mille mördiks on Android ning mida dirigeerib tehisintellekt. Interneti mitte just nii väga hämaratest nurkadest on päevavalgele ilmunud esimesed põnevad pildid uutest Asuse ja Lenovo sülearvutitest. 

Need ei ole enam vanad tuttavad Chromebookid. Google on teinud ajaloolise kannapöörde, saates Chrome OS-i väljateenitud pensionile (või prügikasti) ning toonud lavale uue, Androidiga superplatvormi.

Kui peaks nimetama ühe mängu, mis defineeriks 1990ndate arvutimängurite põlvkonna, siis on see muidugi Quake. Nüüd, kolmkümmend aastat hiljem, on see virtuaalne vanaisa tagasi – ja elujõulisem kui kunagi varem.

Täna on see päev! Maailma esimene veebileht tähistab 6. augustil oma auväärset 35. sünnipäeva. On aeg teha kummardus tehnoloogia ajaloole ja vaadata, kust kogu tänapäevane internetihullus alguse sai.

6. augustil 1991. aastal avaldas Šveitsis asuva Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) füüsik ja teadlane Tim Berners-Lee maailma esimese veebilehe.

Oleme siin Arvutimaailmas harjunud testima kõige uuemat riistvara, rääkima tehisintellektist ja tulevikutehnoloogiatest, aga vahepeal võiks teatrit ka vaadata. Mis juhtuks, kui käivituks tõeliselt mastaapne simulatsioon, mis viib meid tagasi aega, kus kogu tänapäevane digimaailm alles tegi oma esimesi kohmakaid samme? Just sellise tarkvarauuenduse on teinud Tallinna Tehnikaülikool, muutes oma Mustamäe linnaku hooviosa esmakordselt suurejooneliseks teatrilavaks.

Aastaid on Apple’i häälassistent Siri meenutanud pigem hajameelset majahoidjat, kes eksib lihtsate käskluste täitmisel ega suuda keerulisematest soovidest aru saada. Samamoodi oli üsna piiratud nutikusega ka Google Assistant. Süsteemiuuendusega iOS 27 on tehnoloogiahiid puhunud oma digiabilisele sisse täiesti uue hinge ja kui see levib sel sügisel kõigisse Apple´i seadmetesse, mis on sama uued või uuemad kui iPhone 15, saabki sellest hoobilt tõenäoliselt maailma kõige levinum tehisintellekt.

Elektriautoga Lätti või Leetu sõites vaadatakse tavaliselt laadimispunkte, sõiduulatust ja äppe. Kindlustus jäetakse üheks reaks kontrollnimekirjas. Tegelikult võib sama reisi probleem puudutada liikluskindlustust, sõiduki lisakaitset ja kodukindlustust, sõltuvalt sellest, mis täpselt juhtus.