Viimastel aastakümnetel on süvenenud ning Interneti levikuga lausa plahvatanud kahtlused, et inimkonna ajalugu oma praegusel kujul (nagu meie seda koolis õppisime), on vale. Mitte just otsene võltsing, kuid väga katkendlike algdokumentide alusel kokku seatud kollaazh, mis peidab endas mitmeid avastamata miine. Arvuti ja statistiliste meetodite abil on ajaloost avastatud mitmeid ebakohti ning Internetis on need leidnud ka laialdast kajastamist (Google: „Fomenko New Chronology”).

Mis on valesti?

Eelmises Arvutimaailmas oli juttu videotöötluseks kasutatavast tarkvarast, nüüd vaatame, milline võiks olla sobiv riistvara ja kuidas DVD –plaat tegelikult valmib.
 

Arvuti

Arvutimaailm 2002, nr 8 lk 11-14

Olen mitmel korral kogenud, et inimeste arusaamine keeletehnoloogia (KT) suhetest muude valdkondadega võib olla väga mitmesugune. Näiteks KT–alaste väitekirjade kaitsmistel on ikka ja jälle kerkinud küsimus, miks on need tööd just sellesse kaitsmisnõukokku saadetud, olgu see siis informaatika või keeleteaduse nõukogu. Sama lugu on nende ametkondadega, kes raha jagavad: ükski neist ei taha keeletehnoloogiat omaks pidada.

Autorid: Oliver Moosus, Erik Karlov, Tõnis Leissoo

Etteruttavalt võiks 11. septembri sündmuste mõju e-õiguse arengule nimetada praeguses vahekokkuvõttepunktis positiivseks. Eeskätt pöördus avalikkuse ja võimude tähelepanu traagiliste sündmuste järel senisest teravamalt küberkeskkonna turvalisuse problemaatikale ning Interneti vahendusel aset leida võivatele mustadele stsenaariumitele. Et küberterrorsim ja -kuritegevus ka varem e-õiguses käsitlust on leidnud, siis ei ole teemade ring iseenesest oluliselt laienenud.

Käesolevas artiklis räägime natuke meiliserveri probleemist, millele pööratakse liiga vähe tähelepanu. See on olukord, kus meiliserver on avatud vahendajaks (Open Relay).

Sellest ka asjaosaliste meeletu hädakisa muusika vaba levi teemal, mis kaasneb elektroonilise meedia võimaluste avardumisega.