Eelmine nädal saabus postipakiga Soome uus Nokia - Jolla, mille arendajad kunagi Nokias Meegoga tegelesid. Vabavaraline platvorm Sailfish, mis Jolla riistvara peal jookseb, on MeeGoga üsna sarnane - samamoodi käib viiplemine üle ekraaniäärte ja ka disain on tuttav, minimalistlik.

Kuid telefon ise on vastuoluline. See pole nutitelefon, mille võtad karbist, hakkad kasutama ja kõik. Sellega peab vähemalt alguses tegelema, õppima, harjuma, vihastama ja siis ära leppima.

Muidugi ei kõlba ühele profikasutajale infotablooks või reklaamseinaks tavaline monitor või LCD-teler - pilt põleb sisse, 24 tundi iga päev sees olev ekraan kustub kiiresti. Selle jaoks on ärikasutajal profiekraanid, mis selleaastasel ekraanimessil said pigem valdavalt videoseinteks - suurus kasvab ja monitorideks on neid paneele juba ebaprofessionaalne nimetada.

Euroopa suurimal rahvusvahelisel äriklientidele mõeldud messil Integrated Systems Europe (ISE) tutvustataksegi selliseid ekraanilahendusi, mis tulevad turule ka Baltimaades. Need paneelid on parema vastupidavusega, ei kuumene nii palju, hoiavad ära kujutise sissepõlemise ning tarbivad vähem energiat. Lisaks muidugi äritarkvara kujutise juhtimiseks.

Harva on võimalik viimasel ajal rääkida tindiprinterite juures millestki revolutsiooniliselt. Nüüd on see võimalus. Uut revolutsioonilist printeritehnikat sai AM ka ise testida.

Inseneritöö suursaavutus selle kombaini juures peitub selles, et liikuvat tindipead enam polegi. Selle asemel on düüsid – terve paberi laiuses. Need pritsivad tinti kõik korraga. Edasi-tagasi vehklevat tindipead pole vaja, paber sõidab ühtlase kiirusega düüside alt läbi nagu laserprinteris. Ning kiirus on tänu sellele mitte sama, vaid kaks korda kiirem kui värvilises laserprinteris – tint aga odavam, kui värviline tahmakassett.

Mobiili- ja tahvliekraanide puhastamisesk on olemas terve nutikosmeetika: purgikesed, pihustid, lapikesed ja pintslikesed. Aga kes hakkab selle kõige jaoks "mobiilikosmeetika" kotikest kaasas kandma? Oleks ju tüütu. AM.ee testis nanopindadega puhastajaid, mis mahuvad ka kõige pisemasse taskusse ja puhastavad ilma vedelike ja muude lisatarvikuteta. Tegemist on Carsoni nanolappidega, mis kinnitatud spetsiaalse mugava vutlari külge, mis tõmbab aktiivsöega rikastatud pinna turvaliselt vutlarisse ja ei määri taskut ega kotti.

Oleme harjunud sellega, et Google ja Microsoft ja teised tehnoloogiahiiud toovad oma uued asjad turule kuskil mujal ja kunagi viimases ringis koos Aafrika riikidega ka Eestis. Isegi Läti ja Leedu on järjekorras eespool. Seekord aga on teisiti. Tutvused loevad. Zony Xperia Z1 Compact tuleb vähemalt esimesena Euroopas müügile Eestis.

Tele2 hakkas tänasest Eesti poodides müüma vaid kolm nädalat tagasi CES-i tarbijaelektroonikamessil tutvustatud Sony Xperia Z1 Compact nutitelefoni, millel on ülikiire protsessor ning 20-megapiksline kaamera.

D-Link on järjest oma uued kaamerad Mydlink.com-i tasuta pilveteenusega varustanud, mis pole nii suur pluss ärikasutajale, kuid oluline samm kodukasutajale, kes ise tahab oma valvekaamerad üles panna.

Enam ei pea jamama ruuteri seadetega, et ka kodust eemal olles WiFi-kaamerale ligi saada. Sellele saab nüüd ligi kas mobiiliäppiga või veebist sisse logides.

Kaameral on WiFi ja LAN-kaabel. Kõik, mis ühe pisikese kaamera ühenduseloomiseks vaja. Soovitus karbil, mis soovitab veebist kaamera ära seadistada, kohe ei toimi. Sisevõrgus ja otse kaamera IP-aadressile minnes saab esialgsed seaded paika. www.mydlink.com saab sisevõrgus olevast kaamerast siiski hiljem teada, see võtab lihtsalt natuke rohkem aega.

Meie võime küll kiidelda paarisaja megabitiga sekundis, kui kaabel tuleb tuppa või veab kuidagi 4G-ga sada megabitti sekundis välja, kuid Lõuna-Koreas jääb sellest kõigest väheseks. Kui tahad filmi vaadata, siis kohe; kui striimida videot, siis 4K-kvaliteediga; hologramme ei saa praegu ju üldse edastada, 5G-ga juba saaks... ja kui on vaja oma pildid-videod pilve salvestada, siis ikka kümne aasta toodang korraga. Uus 5G võrk seda kõike lubabki. Nüüd on teooria-jutud läbi ja Lõuna-Koreas asutakse 5G-d ehitama.

Ilmselt on Overmaxil olemas mingi riistvara, mida on hea lihtne erineva suurusega tahvlitesse panna ja mis sisaldab kahte SIM kaarti. Sest - lubage kahelda, kas keegi ärikasutajatest on kunagi nukralt tõdenud, et tõesti kahju, aga miks 10-tolliseid helistamisvõimalusega tahvleid müügil pole, hea veel, kui oleks kahe SIM-kaardiga...

Igatahes on otsustanud see Euroopa päritolu tootja ka sellesse testitud tahvlisse Solution 10 II kaks SIM-kaarti sisse panna. Üks võib kasutada andmesidet  üle 3G, teise võib seadistada helistamiseks. Või teha kõike läbisegi. 

D-Linki uus salasilma-kujuline kerajas valvekaamera ei ole mõeldud auto numbrimärkide lugemiseks või kurikaelte nägude tuvastamiseks. Ühes korralikus inseneriperekonnas ei jälgita järeltulevat põlve lihtlabaste beebimonitoridega, mis on nii eelmine sajand. Ka beebijälgija peab olema moodne, ühenduma kodusesse traadita võrku, pakkuma ligipääsu üle pilveteenuse ja olema juhitav mobiililt või tahvlilt üle maailma. Ja mitte ainult inseneriperekondades - kõigis perekondades on tehnikaga varsti nii, et lisaks külmkapile-triikrauale käib ka beebimonitor üle Interneti.

Kaspersky Labi eksperdid analüüsisid 2013. aasta jooksul toimunud arvutiohtude arengut ja tuvastatud pahategijaid, mis nende viiruseotsinguvõrku möödunud aastal kinni jäid. Näiteks Kaspersky Labi töödeldavate pahavarade arv on aastaga suurenenud 1,5 korda, jõudes 315 000-ni päevas.

Vähemalt kord aastas langes rünnaku ohvriks 41,6% arvuti- ja mobiilseadmekasutajatest üle maailma.

Peamisteks veebiohuallikateks tunnistati Venemaa ja USA: 45% 2013. aasta veebirünnakuid tehti nimetatud riikides paiknevate pahavararessurssidega.