USA valitsus on avalikkuse ette toonud uue pataka materjale mitmesuguste „tundmatute ebaharilike nähtuste” (UAP) kohta – millest paljusid oleks minevikus nimetatud tundmatuteks lendavateks objektideks ehk UFO-deks. Nende paberite seas on ülesvõtteid, videosalvestisi ja teadaandeid seletamatutest sündmustest, mida on märgatut taevalaotuses ja ilmaruumis. Sellest kirjutab Tasmaania Ülikooli lektor dr. James Dwyer väljaandes The Conversation.

Eesti rakendusuuringute keskus ja metroloogia keskasutus Metrosert rajab Tallinna ligi 7 miljonit eurot maksva droonitehnoloogia labori, kus hakatakse testima seadmete ja süsteemide nähtavust radaritele ning nende vastupidavust häiretele. 

Elektromagnetilise ühilduvuse ja radari ristlõike analüüsi (EMC/RCS) labor rajatakse Haaberstisse kerkivasse Metroserdi droonitehnoloogiate testimiskeskusesse, mis alustab tööd 2027. aasta kevadel.   

Eestis ja Soomes tegutsev elektroonikatootmisettevõte Jotel suurendab oma panust kaitsetööstuse arengusse, hakates suuremahuliselt osalema tipptasemel seiredroonide tootmises.

Jotel liitus ka Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liiduga.

Nokia Drone Networksi droon koos langevarjuga. 

Nokia ja Nvidia on asunud juhtima murrangulist kaitseprojekti, mis lubab anda Euroopale uue hingamise droonide ja robootika vallas. Aga mis täpsemalt peitub selle salapärase projekti taga ja kuidas see meie tulevikku kujundab?

Mõtle korraks, mitu akut sinu kodus on – telefonid, läpakad, puldid, kõrvaklapid, akutrellid, tolmuimejad, isegi elektrijalgrattad või -tõukerattad... neid on tõesti palju ja tuleb järjest juurde! Kuigi need väikesed energiaallikad teevad elu mugavaks, peidavad ka endas üht ohtu, millest me sageli ei mõtle: tulekahju riski.

Päästeamet on ammu tähele pannud, et akudega seotud tulekahjud pole enam haruldus. Ja mis veel hullem – neid on tihti palju keerulisem kustutada kui tavalist põlengut.

Hiina droonitootja DJI esitleb septembri alguses Berliinis toimuval tehnoloogiamessil IFA 2024 oma uusimat tehnoloogiat videoblogijatele – uue põlvkonna pisidrooni DJI Neo.

Ettevõtte sõnul on see droon loodud spetsiaalselt vlogide loomiseks, pakkudes lihtsasti kasutatavat lahendust nii kogenud sisuloojatele kui ka algajatele.

Uusima DJI Mini 4 Pro drooni suhtes on kasutajate ootused kõrged, eriti pärast eelnevat Mini 3 Pro mudelit. Kas see uus mudel suudab neid ootusi täita või on tegemist vaid väikese täiustusega? Philip Bloom oma ülevaates uurim, millised on Mini 4 Pro peamised erinevused ja kas see on väärt uuendamist.

Möödunud aastal proovisin DJI pisikest drooni, Mini 3 Pro-d. Lendasin, katsetasin sisseehitatud "Quick Shots" funktsioone nagu "rocket" ja "dronie" ning proovisin (ja ebaõnnestusin) seda puulatvadesse kinni lennata, tänu selle heale takistuste vältimise süsteemile. Mini 3 oli suurepärane droon algajatele ja väärt uuendus DJI Mini 2-le, arvestades selle lihtsat õppimiskõverat, kergust lennutamisel ja suurepäraseid foto- ja videovõimalusi.

DJI meeskond otsustas ronida DJI Mavic 3-ga Mount Everestile, et salvestada vaade, mida vähesed – kui üldse – on kunagi näinud.

Everesti keskkond on keeruline ja muutub kiiresti. Insenerid tegid 2022 aasta märtsis teoreetilised arvutused selle kohta, mida oleks vaja tippu lendamiseks, ja kohandasid Mavic 3 drooni karmides tingimustes toimetulemiseks. Aga kas see tegelikult, mujal kui paberil toimiks?

Ligikaudu pool maailma elanikest elab linnades. Eeldatavalt koondub juba 2050 aastaks 80% maailma elanikkonnast linnadesse, kus seisavad silmitsi tohutute, aina kasvavate liikumisprobleemidega. Omavalitsused kogu maailmas piloteerivad algatusi, mis on suunatud linnaliikluse väljakutsete lahendamisele, (digitaalse) infrastruktuuri parandamisele ja õhusaastatuse vastu võitlemisele. Linna õhuliiklus ehk Urban Air Mobility (UAM) on kui tänapäevaste linnade uus vereringe, kriitiline majandustegur ning aruka ja jätkusuutliku arengu hõlbustaja.