Virtuaal- ja liitreaalsus (VR ja AR) on murdmas välja ulmefilmidest ning nišimängurite tubadest, muutes seda, kuidas me tajume digimaailma ja seal toimetame. Eestis, kus innovatsioon ja uute tehnoloogiate kiire omaksvõtt on normiks, leiavad ruumilise andmetöötluse lahendused järjest enam kasutust – olgu selleks siis meelelahutus, spetsialistide simulatsioonikoolitused, arhitektuuriliste 3D-mudelite visualiseerimine või tööstuslik kaugabi. See tehnoloogia suudab kaotada piiri füüsilise ja virtuaalse vahel, pakkudes enneolematut kohalolutunnet ja uusi viise info tarbimiseks.
Sellelt teemalehelt leiad värskeimad XR (Extended Reality ehk laiendatud reaalsus) uudised, süvaülevaated peakomplektidest ning praktilised näited, kuidas liitreaalsus toob uue mõõtme nii tööle kui ka vabasse aega.
Mullipildid on juba kümmekond või enam aastat vana asi, kuid ühe klõpsuga kiirelt panoraampilte teha pole tavainimene varem saanud, sest seadmed, mis seda tegid, olid üüratult kallid. Ricoh Theta 360 SC on üks esimesi taskukohase hinna ja suurusega 360 kraadi kaamera, mille viimast versiooni nüüd testimegi.
Oleme virtuaalreaalsuses töötavatest rakendustest juba mõnedest kirjutanud - VR-maalimisest ja VR-trennimasinast. Nüüd annab Tele2 ekspert nõu, mida veel saab selles tehismaailmas põnevat ette võtta ja mis äppe leidub. Muidugi peab endale enne soetama ka virtuaalprillid. Neid on olemas lihtsatest mõnekümne-eurostest, kuhu saab mobiili panna pilti näitama kuni tõsiste spetsiaalkomplektideni, mis sujuva oma ekraaniga ning kätte käivate juhtpultidega.
Võiks ju arvata, et mis absurdsus - virtuaalreaalsus ei pea kuskil valukojas olema, see on sinu VR prillides, aga tegelikult on ikka ruumi ka vaja. Virtuaalreaalsuse elamuskeskus hakkab pakkuma elamust nii VR-prillidega kui ilma, et tulemus oleks täielikum.
Tallinnas asuvas Noblessneri sadamalinnakus plaanitakse 2019. aastal avada külastajatele Põhja-Euroopa esimene virtuaalreaalsuse elamuskeskus. Selline hakkab plaanitav keskus välja nägema:
EAS annab päris toetust, et luua Eestist virtuaalreaalsus. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) tänavu augustis väljakuulutatud rahvusvahelises riigihankes e-Eesti esitluskeskuse virtuaalse reaalsuse (VR) platvormi loomiseks pääsesid järgmisesse vooru, milleks on dialoogi pidamine, 10 ettevõtet. Hankes osalevatest taotlejatest on valdav enamus Eesti ettevõtted. Parima lahenduse pakkuja avalikustatakse pärast pakkumuste esitamist ja eduka pakkuja välja valmist, mis juhtub loodetavasti 2017. aasta esimeses kvartalis.
Virtuaalprillid saab kokku voltida papist või tellida Hiina e-poest sümboolse võileivaraha eest. Paned nutitelefoni sisse ja ongi tehisreaalsus ümberringi. Seega - väga hea õppevahend on nüüd meil kõigil läes peaaegu poolmuidu. Kuidas seda koolides kasutada? Sellest kirjutavad meile Samsung Digi Passi korraldajad.
Maailma hullutab praegu üks uus mäng - Pokémon Go, mis ähvardab peagi (vähemalt USA suurlinnades) ujutada linnapargid ja tänavad üle nina mobiilis ringi kõndivate zombistunud mängijatega. Pokémon Go toob Nintendo tuntud mängu pärismaailma - ringi joostakse päris tänavatel vastavalt mängus kuvatud tänavakaardile ja mobiiliekraanile saab kuvada täiendatud reaalsuse pildi, kus läbi kaamera paistvasse ümbrusse on istutatd mängutegelased ja üleskorjamist vajavad asjad.
Nädal ootamist ja juba saabusidki Hiinast AM.ee testimislauale Shineconi “vaese mehe” VR prillid. Tundub, et Omniva otselennuk Hiinasse polegi aprillinali. Need odavad virtuaalprillid töötavad põhimõtteliselt samamoodi nagu Google Cardboard: võtad oma (Androidiga) mobiili, paned selle vastavasse sahtlisse, kuhu on suunatud kaks okulari ja vaatad poolitatud ekraanilt kolmemõõtmelist, pead pöörates suunda muutvat pilti. Just samamoodi, nagu oleksid ise pildi sees.
Google´i autod vurasid maailma tänavatel juba ammu. Mitte need iseliikuvad, vaid keraja kupliga katusel, mis tegid iga kümne meetri tagant panoraampildi ja mida sai hiljem Google´i kaardilt vaadata - ümberringi, justnagu seisaksid ise sel kohal tänaval.
Kuid lisaks tänavatele on ju veel palju huvitavaid kohti. Järgmisena andis Google kaardistuskaamerad seljakotiränduritele, kes matkasid läbi maailma matkarajad ja tegid neist Street View stiilis salvestuse. Isegi Antarktikas on juba esimesed Street View pildid tehtud.
Selle aasta trendiks on saamas virtuaalreaalsus - prillid, millega enda ümber vaadata, on asja üks pool, teine ja hoopis huvitavam on aga ise 360 kraadi "mullipiltide" tegeine, mida hiljem VR prillidega imetleda. Samsung esitles pühapäeval oma uute Galaxy S7 telefoniega koos ka veel üht vidinat - Gear 360 kaamerat, mille kaks ülilainurkobjektiivi suudavad üles võtta kogu sfääri enda ümber.
Viimastel aastatel on uute tehnoloogiate arendamine järjekindlalt liikunud päris- ja virtuaalmaailma vaheliste piiride hajutamise suunas. Pärast seda, kui mobiiltelefonide ja arvutitega suhtlemisest kaotati üsna edukalt numbri- ja hiirenupud (peab nentima, et arvutil tekstide trükkimiseks pole siiski midagi paremat kui vana hea klaviatuur, kuigi ka see on oma kuju muutmas — nii näiteks saab juba täna muretseda endale väikese projektori, mis klahvistiku kirjutuslaua pinnale kuvab), hakati murdma pead selle üle, kuidas virtuaalse reaalsuse elemendid otseses mõttes kasutaja silme ette ja teda ümbritsevasse ruumi manada. Mõningaid arvutimänge mängides saab küll virtuaalsusesse täielikult sukelduda, kuid selleks peab panema pähe kohmaka kiivri ning tihtilugu tõmbama selga spetsiaalse kostüümi — vaevu, et inimene tavaelus nendega ringi käima hakkaks.