fbpx Tegijad | AM.ee

Tegijad

Inimesed ja firmad arvutimaailmas.


Veebikaameraga võib saada kontserdielamuse

(Arvutimaailm 9/09)

Käsmus augustis toimunud folgifestivali Viru Folk said laisemad näha ka Internetist. Kui kontserdiülekande jaoks eeldatakse, et seal taga on suur meeskond ja kallis tehnika, siis veebikaamerate ning videostriimi puhul on tehnikakulud üsna minimaalsed, määrav on meeskond.

Kuidas videostriim kontserdilt igaühe arvutisse jõudis, rääkis Viru Folgi IT juht Tiit Lepik.

Sotsiaalvõrgud sisemiste suhete korraldamises

(Arvutimaailm 11/09)

Kuni üsna viimase ajani oli levinud arusaam, et sotsiaalvõrgustikud on teismeliste pärusmaa, kuhu ontlikel täiskasvanutel pole mõtet ega vajadust tükkida. Tegelik praktika ja statistika väidab aga hoopis midagi muud – sotsiaalsed võrgud on olulised nii täisealistele kui ettevõtetele.

Kuigi räägitakse uutest kogukondadest ja huvirühmadest, mis sotsiaalvõrgustikes suhtlevad, on need võrgud ainult vahend suhtlemiseks – suhtlus ise on suures osas samaks jäänud. Ka kommunikatsioon ettevõtetes jaguneb sõltumata kasutatavatest vahenditest laias laastus kaheks: sisemiseks ja välimiseks.

Minu arvutimaailm: Karel Kannel

(Arvutimaailm 12/09)

Arvutimaailma ankeedile vastab suurte IT lahendustega hästi kursis olev, firma Proact Estonia tegevjuht Karel Kannel. Suurte arvutite juurde (ja Apple´i juurde tagasi) algas tema tee 1982. aastal tol ajal ülimoodsa värvilise ja heliga Apple II juurest. Esimene oma arvuti oli ise ehitatud.

Esimene kokkupuude arvutiga?
Ilmselt 1982. a, kui klassijuhataja viis Küberneetika Instituuti ja seal demonstreeriti Apple II arvutit. Värvipilt, heli- see oli elamus tol ajal.

Esimene oma arvuti?
1989. aastal ehitasin ise Sinclair ZX Spectrumi koopia. Programmid olid kassettidel. Komponendid sai kokku ostetud Leningradi elektroonikajuppide turult.

Minu arvutimaailm: Peep Sooman

Foto: Kalev Lilleorg(Arvutimaailm 11/09)

Seekordsele Arvutimaailma ankeedile vastab Eesti ühe suurima kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. Kinnisvarabüroos on ta oma asjad korraldanud niimoodi, et infosüsteemi „õhkulendamine“ veel tööd ei halvaks.

Esimene kokkupuude arvutiga?
Keskkooli alguses arvutiklassis. Oli vist Juku- päris hirmus aparaat oli ning erilist vaimustust ei tekitanud. Kuna aasta oli siis 1993, tulid suhteliselt kiirelt uued aparaadid peale, mis olid juba värvimonitoridega ning pakkusid poisikestele algeliste pinisevate vormelimängudega juba suuremat huvi.
 
Esimene oma arvuti?
Tudengipõlves ostsin kursavennalt kasutatud Pentium 166 MMX-i. Tegemist oli siis tollase multimeediatoega arvutiga ja loomulikult olin selle üle väga uhke. Edasi tulid juba töökohtadest kasutusse antud sülearvutid.

Kümme aastat IT evolutsiooni

(Arvutimaailm 10/09)

Vanasti  oli server must kast paljude vilkuvate tuledega. Tulevikus me seda kasti enam ei pruugi näha, sest siis on enamik infosüsteemi teenuseid ja servereid virtuaalsed ja ajalukku kaob ka raamatupidaja laua all olev urisev kast.

Kui Net Group alustas 10 aastat tagasi oma tegevust, oli üheks kasvavaks trendiks turul serverarvutite ostmine. Kliendid võtsid kasutusele raamatupidamisprogrammi, mis vajas veidi rohkem võimsust, kui tavaline lauaarvuti.

Kuidas OnOff ja Euronics sõpradeks said

Euronics ning tema vinged semud Photopoint ja Klick olid Tartu Lõunakeskuses juba aastaid koos hänginud. Ega siis OnOff seda tähele panemata ei saanud jätta. Kadedusest rohelise O-tähega käis ta tihtipeale ümber Lõunakeskuse ja veeretas oma muremõtteid. Sisse astuda aga ei julgenud - ehk ei võeta omaks?

Niimoodi üksinduses saatis OnOff oma päevi õhtusse. Tallinnas oli tal ju palju sõpru, isegi Narvas ja Pärnus, aga Tartus mitte ainsamatki.

Maarja Kruusmaa - Eesti tuntuim robotiehitaja

(Arvutimaailm 9/09)

Maarja Kruusmaa eestvedamisel hakati Robotexi võistluse raames 2001. aastal tudengite poolt roboteid ehitama. Täna juhib ta teaduskeskust, mis arendab nii tehislihaseid kui erinevaid roboteid koos rahvusvaheliste partneritega.
 
Maarja Kruusmaa näol on tegu teadlasega, kes juhib TTÜ Biorobootika Keskust. Tegu on läbi ja lõhki tehnoloogiainimesega, kellel taskus TTÜ arvutiinseneri diplom ning kes 2002. aastal kaitses doktoritöö Chalmersi Tehnoloogiaülikoolis Göteborgis, Rootsis.
 
„Arvan küll, aga ma tõenäoliselt ei viitsiks seda teha,“ vastab Kruusmaa kerge muigega küsimusele, kas ta tuleks toime näiteks tolmuimeja või mõne muu kodumasina parandamisega, kui see peaks ühel hetkel töölepingu üles ütlema.

Minu arvutimaailm: Ants Sild

Baltic Computer Systems on üks neist vähestest arvutifirmadest, mis on juba 20-aastane. Hiljuti oma 20ndat suurt sünnipäeva tähistanud firmat juhib praegu Ants Sild, kes vastas Arvutimaailma küsimustele, kuidas on temal suhted arvutimaailmaga.
 
Esimene kokkupuude arvutiga?
Arvan, et esimest korda olin ise tõsisemalt arvutis 1976. a TPIs teise ühika arvutuskeskuses programmeerimise praktikumis TPI Arvutuskeskuse juhataja Arvo Jaansoni käe all. Arvutiks „personaalarvuti“ ehk tervet lauda täitev kalkulaator, millel sai programmeerida aritmeetilisi tehteid. Meelde on jäänud „ekraan“ - ca 10 lampi, mille sees hõõgniitideks traadid kujuga 0….9, millest siis vajalik number põlema süttis. Mäletan ka, et oli hoopiski tüütu, mitte põnev.

Tiit Parts – iseõppinud tarkvaraspets

(Arvutimaailm 5/09)

SAP Estoniat juhtiv Tiit Parts töötas enne tarkvaramaailma sukeldumist katsemajandis, kus tegi loomakasvatusega seotud teadustööd. Praegu on ta Eesti hinnatumaid majandustarkvara spetsialiste.
 
SAP on maailma juhtiv majandustarkvara tootja, mis pakub 26 tööstusharus tegutsevatele ettevõtetele erinevaid rakendusi ja teenuseid, et tõhustada nende juhtimisfunktsioone. Eelmisel aastal otsustas rohkem kui 75 000 kliendiga ja enam kui 120 riigis tegutsev rahvusvaheline kontsern ka Eestisse laieneda.
 

T+1 Solutions – üleöö globaalseks tegijaks?

Arvutimaailm avaldab maikuu numbris ilmunud firmaloo T+1 Solutionsist, kuna see Eesti firma on taas võitnud väärika auhinna, seekord ülemaailmses kategoorias. Uudis siin, lugu allpool. Palju õnne!

(Arvutimaailm 5/09)

Aprilli alguses üllatas paljusid Las Vegasest tulnud uudis: eestlase Raoul Järvise ettevõte T+1 Solutions võitis peapreemia mainekal tehnoloogiakonkursil Navteq Global LBS Challenge for Americas. Kas see tunnustus tähendab ka hüppelauda globaalsele turule?

Esimese hooga pälvisid Järvis ja tema ettevõte kohaliku meedia huvi esikohaga kaasnenud peapreemia tõttu, mille väärtuseks oli 557 500 USA dollarit ehk 6,5 miljonit krooni. Kui paljude eestlastega ikka nii juhtub, et mõnelt mainekalt konkursilt õnnestub esikohaga minema jalutada? Kui, siis ehk vaid Mart Laariga, kelle teeneid hinnati mõned aastad tagasi samuti miljonitesse küündiva Milton Friedmani preemiaga.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.