1. oktoober 2005
Autor: Kaido Einama
Kaks pead on ikka kaks pead ehk siis mitme ISP-ga on ühendus kindlam kui ühega. Kuidas aga mitut internetiteenuse pakkujat sujuvalt kasutada katkematu võrguühenduse tagamiseks, sellele annavad vastuse vastavat võimalust toetavad lihtsad ruuterid.
RPG, millel polegi mõnd tobedat alapealkirja nagu Curse of Hobgoblin või The Sword of Cenxxjul? Kõlab, ee, ebausaldusväärselt.
Andmeturbefirma Symantec tutvustas septembris raportit „Ohud Interneti turvalisusele”, millest selgub, et rünnete hulk ja kiirus on kasvanud, nendele reageeritakse aeglaselt ning enamus auklikest programmidest on seotud Internetiga. Samast raportist saab ka teada, et vabavaralised ja palju kiidetud Mozillal põhinevad brauserid nagu Firefox on kaks korda ebaturvalisemad kui palju kirutud Microsoft Internet Explorer .
Mida leiab ühe mobiilse ja tegusa inimese taskust? Mobiiltelefoni, digikaamera, pihuarvuti, MP3-pleieri, ehk ka GPS-i. Palju tal nende jaoks taskuid peab olema? Õige, väga palju. Aga tegelikult piisab ka ühest taskust, sest olemas on seade, milles kõik need asjad asuvad ühes kestas.
Autor: Rene Saarsoo
Kui HTML algselt loodi, oli selle eesmärgiks kirjeldada dokumendi struktuuri: pealkirjad, lõigud, tabelid, loendid jne. Aja jooksul hakkasid veebi vastu huvi tundma ka mitteakadeemilised ringkonnad, kes huvitusid rohkem sellest, kuidas kasutada uut meediat nii, et oma ettevõtmistele rohkem tähelepanu tõmmata ja uusi kliente leida.
Autos kasutatavate GPS-ide tutvustamine on seni tagaplaanile jäänud, sest neis ei ole olnud võimalust kasutada Eesti detailkaarti. Nüüd on see mõnedes Garmini mudelites võimalik ja seekord vaatleme neist kahte - Quest ning StreetPilot c320.
Arvutimaailmas 7/2004 kirjeldasime Regio Eesti CD-atlase versiooni 3.6, mis on koostatud eelkõige kodukasutaja ning turisti vajadusi silmas pidades. Nüüdseks on valminud ka Pro versioon numbriga 3.7, mille kasutajateks võiksid olla näiteks logistika ja teenindusega tegelevad ettevõtted.
Ühel niiskel sügisõhtul klõpsisime digifotokaga Niitvälja lähistel õige agaralt - vist isegi liiga agaralt, igatahes kustus ühel hetkel digifotokas olnud CF mälukaart. Alguses oli üks pilt vigane, siis juba teine, kuni lõpuks ei osanud kaamera enam muud arvata kui CF Error.
Inetu lugu tegelikult. Mälukaart on digifotonduse kõige õrnem koht - pole negatiivi, kust saaks uue pildi teha, kaamerast pole veel pilte ka arvutisse või CD-le varuks võetud. Ja kui mälu kustub, on pilt jäädavalt hävinud. Lootusetult.
Kuid õnneks mitte alati.
1. oktoober 2004
Autor: Alari Alviste
Sülearvuti omanike arv on kasvanud hüppeliselt ja Internet varsti pea igas kodus olemas. Igal värskel sülearvuti omanikul tekib peagi küsimus, kuidas oma uue töövahendiga Internetti pääseda.
Juba ammu ei pea oma mobiili saladuste avastamiseks tootjafirmalt salajasi „varjatud menüüsid” küsima. Internet on täis programme, mis võivad mobiiltelefonist teha kasvõi kaugjuhtimispuldi oma televiisorile või arvutile.
Üks sellistest programmidest on SonyEricssoni telefonidele tehtud tasuta tarkvara FMA, mis töötab mõnedel andmetel ka mõne teise tootja telefonis. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mida arendatakse avatud lähtekoodiga ja mille võib leida SourceFourge.org nimekirjast.