Sügisel tulevad välja nutitelefonid, millel protsessor kiirem ja mälu rohkem kui mõnel tavalisel lauaarvutil. Ega siis midagi - lauaarvutid tulevad nüüd välja sama operatsioonisüsteemiga, nagu nutikad mobiilseadmed. HP uus 21-tolline Slate puutetundlik lauaarvuti võimaldabki kasutada Androidi äppe ning internetti ja samal ajal striimida videosid ja muusikat.

HP Slate21 südameks on võimas NVIDIA neljatuumaline Tegra 4 protsessor ning Android 4.2 Jelly Bean operatsioonisüsteem. Arvutil on Full-HD ekraan, korralik DTS helitehnoloogia, HD-veebikaamera ja Wireless Direct ühendus failide jagamiseks ilma eraldi võrguühenduseta.

Alles see oli, kui töövahendiks sai muretsetud uus, mitteusaldatava rullikuga Trusti hiir. Nüüd peab jälle uue osundusvahendi hankima, sest rulliku hüplemine hakkas vaikselt (või juba valjult) närvidele käima. Teine, samuti Trusti hiir koodnimetusega 17088 (mis tegelikult on Maxtracki juhtmevaba klaviatuuri ja hiire komplektist) oli muidu täitsa hea, aga Windows 8-ga vaevas seda hiirt üks probleem: iga kord, kui arvuti sisse lülitada, tuleb hiire USB-adapter korra USB-st välja kiskuda ja jälle sisse panna, muidu hiir tööle ei hakka. Tüütu.

Vanemad Logitechi darkfieldid jm kallima hinnaga hiired on samuti peale kolme-neljaaastast töötamist hakanud vigurdama. Näiteks ei tööta korralikult Logitechi hiire nupp, mis kuskilt mõnda faili või teksti tirima hakates laseb selle kõige ebasobivamal hetkel lahti täiesti vales kohas. Eks hiired on juba vanad ja kulunud ka... aga uut hiirt valima minnes ütles kõigepealt poe müüja küsimusele, kas mõnda Bluetoothiga hiirt ka on (peale ülalnimetatud Trusti), et ühtegi pole. Vaid Maci hiir on Bluetoothiga. Huvitav, miks endiselt neid BT-ga hiiri nii harva saada on?

PC World lõpetas mõned päevad tagasi paberil ajakirja väljaandmise. Enne seda oli juba aastaid tagasi paberil ajakirja kinni pannud PCMag, teisedki paberil arvutiajakirjad on vaikselt hääbunud ja netti kolinud. Kas paber-arvutiajakirjade aeg ongi läbi?

Ajakiri Time arvab, et nii see tõesti on. Ja eks see oli Eestiski nii. Ajakirja Arvutimaailm viimases numbris meenutavad 20 aastat tagasi esimest numbrit kokku pannud toimetajad, et kust mujalt kui ajakirjast arvutiuudiseid saigi. CeBITilt kogutud kohvritäiega sai pool aastat ajakirja täita. Internet oli vaid uurimisasutustes ja hiljem üliaeglasena üle modemi, ajakirjas aga sai lisaks lugeda kohalike spetsialistide kommentaare ja tehnika ei muutunud veel nii kiiresti, et kuu aega vana ajakiri oleks juba aegunud.

13. juulil on põhjust kätt suruda ja õnne soovida oma sõbrast või heast tuttavast/töökaaslasest arvutinohikul. On rahvusvaheline arvutinohikute päev.

Sel puhul maksab neid meeles pidada muidugi ka väikese kingitusega, milleks tavaliselt sobib mõni huvitav tehnoloogiavidin või raamat. 

Tähtpäev on lisatud Wellcati kummaliste tähtpäevade nimistusse ja ilmub paljude ajalehtede sabades, kus trükitakse ära lehe ilmumispäeva olulised tähendused.

Reisija igapäevased abimehed - GPS-seadmed saavad uuema põlvkonna satelliitide järgi asukoha määrata peagi alla meetrise täpsusega.

Kõikidele huvilistele avatud TTÜ e-Sport tuleb taas. Juba kuus aastat tagasi hoo sisse saanud võrgupidude sari saab jätku 16.-18. augustil, kui Tallinna Tehnikaülikooli aulasse koguneb kuni 160 arvutimängude huvilist, et selgitada välja parim. Seekord astutakse võistlustulle kahes mängus – League of Legends ja Dota 2.

Tele2 Eesti analüüsi kohaselt helistas keskmine naisklient juunis mobiiltelefoniga välja 175 minutit, mis on 13 protsenti enam kui meestel.

Ettevõtte kliendibaasi analüüsi järgi oli keskmine kõne pikkus naistel ja meestel 1,7 minutiga pea sama, kuid naised tegid rohkem kõnesid. Eesti naised saatsid kuus keskmiselt 12 ning mehed 10 SMSi.

Eagruppidest on kõige aktiivsemad suhtlejad alla 25-aastased noored, kes helistasid kuus välja keskmisest 217 minutit, mis on keskmisest 28 protsenti rohkem. Alla 25-aastased saatsid ka keskmisest pea kolm korda enam tekstisõnumeid – 31 SMSi kuus. Kõige pikemaid, keskmiselt 2,3 minutilisi kõnesid teevad 65 aastased ja vanemad.

IT Kolledži kolmele õppekavale on esitatud üle 700 sisseastumisavalduse. Populaarseim õppekava on IT süsteemide arendus, millele järgnevad IT süsteemide administreerimine ja Infosüsteemide analüüs. Vastuvõtt kestab käesoleva nädala reedeni.

„Sisseastujate hulgas on sel aastal palju kõrgete tulemustega kandidaate, sealhulgas mitmeid gümnaasiumi medaliga lõpetanuid,“ rääkis IT Kolledži õppetöö spetsialist Dagmar Tamme ja lisas, et suurenenud on ka kandidaatide hulk, kes soovivad omandada teist kõrgharidust.

Kui 80ndatel räägiti Hi-Fist ja timmiti kapisuurustest kõlaritest viimnegi sagedusriba ekvalaiseri abil puhtalt välja, siis peale 2000. aastaid on asjad helindusega massides aina halvemaks läinud - alates nööpkõrvaklappide pealetungist kuni sülerite ja mobiilide sisseehitatud kõlaritega rahuldumiseni. Lihsalt ei viitsita enam suurte kõlaritega ja kvaliteetse heliga igapäevaselt jännata. 

Kapselkõlarid üritavad vähemalt osaliselt seda mahlakamat heli taasesitust tagasi tuua, andes mobiilseadmetele võimaluse natuke ka basse ja kõrgemaid helisid puhtamalt esile tuua. Kapselkõlaritest oli AM.ee testis seekord Sonpre toodang, mida jagas lahkesti testmiseks Mamear.

Eile käis Tallinnas Inteli korporatsiooni asepresident ja Inteli Iisraeli president Mooly Eden, kes tutvustas Intel Capitali fondi plaane inimmeeli jäljendavate rakendusseadmete arengu toetamisel. 

Intelil on nägemus, kuidas ühendada inimmeeli jäljendav tehnoloogia erinevatesse seadmetesse, et luua arvutikasutajale ehedamaid ja intuitiivsemaid elamusi. Visiooni elluviimiseks asutas rahvusvaheliste investeeringute ning ühinemiste ja ülevõtmistega tegelev Intel Capital 100 miljoni USA dollari suuruse investeerimisfondi, et kiirendada tarkvara ja rakenduste arengut.

Inteli visiooni elluviimiseks teeb fond investeeringuid järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul. Tarkvarasse ja rakendustesse tehtavad kapitalisüstid hõlmavad muuhulgas puutetundlike rakenduste, kujutiste, viipamise, hääle ja emotsioonide taju ning biomeetriaga seonduvaid arendusi.