fbpx | AM.ee


(Arvutimaailm 4/09)

USAs asuv organisatsioon Freedom House paigutas Eesti värskes uuringus internetivabaduselt kõige vabamate riikide hulka.

Freedom House uuris internetivabaduse olukorda 15 riigis. Organisatsioon võttis tähelepanu alla juurdepääsu internetile, internetipiirangud ning internetikasutajate õiguste rikkumised.

15 uuritud riigi seast pälvis kõrge internetivabadusega riigi tiitli vaid neli – Eesti, Brasiilia, Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika vabariik. Egiptus, India, Gruusia, Keenia, Malaisia, Venemaa ja Türgi on Freedom House’i hinnangul osalise internetivabadusega riigid. Iraan, Hiina, Kuuba ja Tuneesia paigutusid mittevabade riikide hulka.



Arvutimaailm 4/09 on müügil 17. aprillist. Selles numbris:
 
ARVAMUS
6 Vastasseis: teeme ise või outsource’ime?
8 Marek Tiits: Kohalik IT-haridus vajab investeeringuid
 
12 Webmedia sai Oscari
12 Skype jõudis iPhone’i
12 E-kirjavahetus kolib sotsiaalvõrgustikesse
13 100 Mbit/s internet Lätis (vt blogist)
 
FOOKUS
16 EST_IT@2018 – pilk meie IT tulevikku
Arengufond tuli välja seni ühe põhjalikuma Eesti IT-arengut puudutava raportiga, mis seni koostatud: EST_IT@2018.


14. aprillil algab Tallinnas 4 nädalat kestev süvakoolitus maailma juhtiva majandustarkvara tootja SAP uutele juurutuspartneritele Eestis. SAP on eelkõige tuntud kui väga suurte ettevõtete äritarkvaralahendus, kuid need kümme spetsialisti  neljas Eesti IT-ettevõttes saavad tippkoolituse väiksematele ja keskmise suurusega organisatsioonidele sobiva tarkvaralahenduse „SAP All in One“ müügi ja juurutamise alal.

Spetsialistid on pärit ettevõtetest Siemens Eesti, MS Ärisüsteemid, Erpitor ja HÄT. Koolitajaid on peaaegu sama palju kui õpilasi ise - kaheksa.



Businessweeki tehtud innovatsiooni-eris pandi ritta ka maailma innovatiivseimad ettevõtted. Mitte väga üllatuslikult tulid seal etteotsa IT firmad, mitte väga üllatuslikult oli innovatiivseim nende seast Apple, kes on saavutanud selle tiitli rohkem just oma tootedisaini ja turustusega, millega käib kaasas kliendirahulolu ja fänlus.

TOP 5 hulgas oli lausa neli IT-ga seotud ettevõtet: lisaks Apple´ile Google, Microsoft ja Nintendo, nende vahel Toyota kui autotootja, saades kõrge koha tootmisprotsessi innovaatilisuse eest. Edasi järgneb arvutitootjate võidukäik: IBM 6ndal, HP 7ndal ja RIM 8ndal kohal.

Kogu tabelit vaata siit.

Peagi oleks aeg ka ritta sättida Eesti innovaatilisimad ettevõtted...



Hiljuti ühe HP konkurendi juures käies öeldi, et inimesed ei tea, kui lihtne on tegelikult skannimine ja arvavad, et dokumente tuleb skannida nagu vanasti, minuteid oodates ja pärast mitmekümnemegase failiga maadeldes.

Dokumendiskann on ammu lihtsaks läinud ja seda tõestavad ka HP uued skannerid, millel kaasas hulk tööprotsesse automatiseerivaid tarkvaralahendusi.

HP toob turule dokumendihõivetoodete sarja, mis aitab väike ja keskmise suurusega ettevõtetel ja suurettevõtetel töövoogu sujuvamaks muuta. Uus tootesari aitab vältida paberi muutumist töövoo tõhususe ja turvalisuse takistajaks.



Veel täiesti pooleli reportaazhi PDFKevad läheb kohutava kiirusega ja veel kiiremini lähenevad trükitähtajad. Esmaspäeval peab aprillinumber valmis olema ja reedel ehk 17. aprillil peaks paremini varustatud poodidest ja virgemate postiljonidega postkastidest AM 04/09 juba saada olema.

Sellest, mis kaante vahele sai, kirjutame lähemalt aga siis, kui trükikojast fail käes, hetkel võib öelda, et teha veel on kuhjaga.

Raigo fokuseerib seekordse fookuse kaugesse tulevikku - aastasse 2018, millal arvatavasti meenutatakse kergendustundega selle aastatuhande esimese kümnendi kriisilist lõppu ja kuidas sellest lõpuks siiski edukalt üle saadi.

Firmaks on Eesti firma, kes rohkem tuntud välismaal - Modesat Communications, mis eesotsas Peep Põldsammiga vallutab turgu nii Räniorus kui Aasias.



(Arvutimaailm 4/09)

Küsimused ja foto: Merlis Nõgene, Webmedia

Kuidas tutvustaksid oma tööd kellelegi, kes pole IT ja programmeerimisega kursis?

Huvitav küsimus. Tegelikult olin paar aastat tagasi sellises olukorras. Kuna reisisin päris palju ringi, leppisin ühe taksojuhiga kokku, et ta sõidutab mind lennujaama ja tagasi. Minu ajagraafikut nähes hakkas teda huvitama, mis tööd ma teen. Mu esimene reaktsioon oli, et kuidas on võimalik seletada tagasihoidliku haridustasemega taksojuhile, mis on jõudluse häälestamine (performance tuning). Siis aga taipasin, et see tegelane on ju ise tõeline ekspert optimeerimise alal.



Inteli 17 uut serveriprotsessorit eesotsas uue Xeon 5500 seeriaga on Nehalemi mikroarhitektuuril ning parandavad arvutisüsteemi kiirust, efektiivsust ja kohanemisvõimet erinevate töötingimustega. Otse loomulikult optimeerivad ka energiakasutust, mis on viimasel ajal iga uue toote peaaegu kohustuslik omadus.

Xeon 5500 protsessorites on kasutatud Inteli Turbo Boosti, hüper-hargtöötluse ja virtualiseerimise tehnoloogiaid ning “power gating” lahendust, mis suurendavad serverite andmevahetuse kiirust ning muudavad süsteemi kohanemisvõimeliseks, lubades korraga töödelda nii suuri infohulki kui kasutada korraga erinevaid rakendusi.



HP tutvustas märtsi viimastel päevadel uut ProLiant G6 serverite seeriat, mis pakub eelmisest serveripõlvkonnast kaks korda suuremat jõudlust ning säästlikumat ressursikasutust.

Uued serverid säästavad energiat, neis on täiustatud virtualiseerimislahendusi ning automatiseerimist. ProLianti uus serveripõlvkond hõlmab 11 erinevat mudelit tower, rack ja blade platvormidel.

Uutes ProLiant G6 serverites kasutatakse märtsi lõpus esitletud uusimaid Intel Xeon 5500 seeria protsessoreid.



Arvutimaailma aprillinumbrisse on planeeritud reportaazh seekord mitte mõnest umbsest kontorist või serveriruumist, vaid metsast. Käisime kaasas Looduskalendri ja Kotkalubi tiimiga, et vaadata, kuidas kurekaamerat paigaldatakse.

Mis kurekaamerat? Miks arvutiajakirjas?

Aga tegelikult on põhjus väga lihtne. Kogu see asi, mis seal metsas toimus, oli seotud tehnikaga. Mitte ainult kirveste ja redelite ja saagidega, vaid ka arvutitehnikaga. Veebikaamerad, võrgukaablid, ruuterid, kontrollerid, päikesepaneelid, akud, lokaalne võrk. Kõik see pandi üles kergelt kevadesse kalduva mõnekraadise pakasega Jõgevamaa metsades. Kus polnud elektrit ega internetti, hea, et autoga mõnesaja meetri kaugusele pääses.


Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.