Kui esimeses Arvutimaailmas oleks ennustatud, milline saab olema arvutimaailm 20 aastat hiljem, siis mõned asjad küll täppi poleks läinud. Siis arvati, et 20. sajandi tähtsaim leiutis on arvuti ja elu keerleb selle imeseadme ümber. Meil on praegu kõige olulisem hoopis sellega kaasa tulnud ülemaailmne võrk – Internet. Aga mis saab aastal 2032?
Jaak Lippmaa
eeTLD administraator
Märtsis täitus täpselt 15 aastat ajast, mil tänapäevane Internet jõudis kahe satelliitside ühenduse vahendusel Eestisse.
Need Rootsi Kuningliku Tehnikakõrgkooli ja Eesti Teaduste Akadeemia KBFI-d (Tallinnas) ja Biokeskust (Tartus) ühendanud satelliitkanalid seadistasid nende asutuste füüsikutest ja bioloogidest arvutientusiastid. Siinkohal tuleb kindlasti lisada – elektronpost oli asjaarmastajatele kättesaadav nõukogude ajalgi, kuid ainult üle Moskva ja .su nimelaiendiga.
Rohkem gigabaite, gigahertse ja megapiksleid on maailma suurima infotehnoloogiamessi CeBIT juures iga-aastased rutiinsed uudised. Ometi koguneb mitu miljonit tehnoloogiahuvilist nagu ususekt neid teateid üleliia kiirematest, võimsamatest ja lahedamatest tehnoloogiavidinatest, kui vaja tundub olevat, igal aastal Hannoveri messikeskusse uuesti kuulama-vaatama.
Autor: Janek Ruus
Eelmine kord kirjutasin sellest, mis on digimaal ja kellele seda vaja peaks minema. Selles artiklis alustan ülevaadet sellest, kuidas on võimalik maalida programmiga Photoshop.
Uue lõuendi seadete määramine
Ka kõige põnevam ettekanne või raport võib muutuda neetult igavaks ja tüütuks, kui vastu vaatab ainult tuim tekst. Excelis tehtud graafikud, Wordis kirjutatud tekst ja seinale paisatud PowerPointi fail leevendavad küll pisut olukorda, kuid koormavad samas autorit lisaülesannetega. Appi tõttab stiilne MindManager.
4. november 2005
Autor: Enel Pungas
Eesti kõrge IT-tase on kõigile teada. Samas võib leida kohti, kus inimese jaoks pole midagi muutunud. Olukorra näitlikustamiseks toon näite ühe noore ema käikudest pärast lapse sündi.
Haiglast saadud sünnitõendiga registreeriti perekonnaseisuasutuses sünd ning anti sünnitunnistus ja toetuste taotlemise tõend. Toetuse taotlemiseks on olemas e-võimalus, mis kirjeldatavas ahelas on ka ainuke.
Inimesel peab olema valikuvõimalus. See pidi meile äsjastest valimistest taas meelde tulema. Seni oleme tutvustanud põhiliselt Thalese (Magellan) ja Garmini firmade GPS-e. Nüüd siis alternatiivina firma Lowrance mudelite odavamast otsast iFINDER GO ja GO2.
Lowrance’i firma mereelektroonika (kaardiplotterid, sonarid, kalaleidjad jms) on asjahuvilistele ka Eestis üsna hästi tuntud. Seevastu käsi-GPS-id on meil vähem levinud, kuigi firmal on ka nende tootmisega üsna pikaajalised kogemused.