^{Foto: (CC) Boysketch / Deviantart}

1985. aastal tuli kinodesse film, mis sai kiiresti tehnoloogiliseks kultusfilmiks. Muidugi küsisid paljud, kas see kõik on ikka 2010ndatel "päris". 4. jaanuaril 2015 võime öelda, et tõesti, suur osa sellest on praegu olemas. Ja mõni ennustatud tehnoloogiaime lausa Eestis loodud.

80ndate kultusfilmis räägib tulevikku reisiv Marty McFly filmi 2. osas (1989) tulevikku reisides aastal 2015 mingi videokõneseadmega, mis on praegu (ja juba aastaid) täiesti olemas: Skype. Videokõned on võimalikud, kuigi igapäevaselt kasutatakse neid vähe. Pigem on see levinud korporatiivsetel koosolekutel harukontoritega suheldes. Skype aga kirjutati valmis selle sajandi alguses Eesti programmeerijate poolt. Ning ka telekad, mille kaudu Skype´i laadseid kõnesid võeti, olid filmis lamedad nagu praegu enamuses kodudes. Kineskoop on ammu unustatud.

Alcateli Onetouch´i telefonid on meil viimati tuntud seenioride nuputelefonidena, kuid tegelikult on Euroopa telekomihiiul portfellis ka vägagi nutikaid telefone - One Touch Pixi 3 on nagu kolme peaga lohe ehk kolme ajuga nutiseade. Vahetada saab lisaks taustapiltidele ja äppidele ka platvormi - riistvara töötab Windows Phone´i, Androidi või Firefoxi mobiilsel platvormil.

Aasta alguses vaadatakse edasi, aga korraks peab ka möödunud aastale tagasi vaatama, et teada, kuhu edasi minna.

tagasivaate hetk on nüüd käes. Vaatame, millised lood olid mullu kõige loetumad. Esikümnest saab teha oma järeldused, mida uuel aastal lugejatele pakkuda.

Kõige loetumaks osutus 29. mail avaldatud lihtsa lahenduse lugu, mis võimaldas igaühel järgi vaadata, kas tema arvuti kaamerast keegi jälgib teda: "Kontrolli järgi, kas sind salaja veebikaamerast jälgitakse". Kui isegi president kleebib oma sisseehitatud veebikaamera igaks juhuks kinni, on sel põhjust. Pealegi ehmatasid paljusid viimase aja uudised sellest, kuidas häkkerid tavaliste kasutajate arvutites kaameraid ja mikrofone omatahtsi sisse lülitasid. 2014. aasta läks ajalukku ka paljude kuulsuste piltide lekkimisega. Nii et parem karta või vähemalt järgi proovida.

Google´ilt saime 2014. aastal Lollipopi, Android Weari, nägime natuke Google´i isesõitvat autot, Nesti koduautomaatika ostmist jne. 2015. aastal lubab Google jälle midagi revolutsioonilist korda saata.

Ükshaaval pihta hakates võiks sel aastal oodata järgmisi asju (Google´i blogi, Arstechnica ja Techradari põhjal).

AM-ile saadetud Fixmestick on eduka idufirma väljatöötatud lihtne lahendus nakatunud arvutite tarbeks - pulgal on omaette tegutsev Linux, mis ei sõltu nakatunud arvuti tarkvarast ja võib kätte saada ka need falid, mis muidu töötava operatsioonisüsteemi all kinni on.

Alles see oli, kui Google oma "klaasid" nurka viskas ja Google Glassile korraks kalevi peale tõmbas, pidurdades selle avaliku müügiletuleku teadmata ajaks. Liiga veider, liiga palju privaatsust rikkuv, liiga friik. Kuid mahavisatud turuosa korjas üle Epson - mäletate, see maatriksprinterite üks viimastest tootjatest.

Nutikelladel on üks ruur häiriv omadus - nende ekraan on nii imepisike, et seal ei saa eriti midagi näidata ning ka puudutada on pisiekraani ebamugav.

Selle vastu on pakutud rohtu juba mõni aeg tagasi: käekell Ritot näiteks on nagu käevõru, aga selle väike projektor kuvab kellaaja suurelt randmele.

Mis oleks, kui kogu mobiiliekraan oleks niimoodi randmele kuvatud? Mis oleks, kui see oleks veel ka puutetundlik?

Jõulud on kulutamise aeg. Ka Eestis on sel jõuluajal kulutamiseks olnud raha rohkem kui kunagi varem - kaubanduskeskused ummistuvad, ostjad tühjendavad kiiruga lette. Kuid luksustelefoni peale on võimalik nüüd laiaks lüüa pea poole rohkem kui aasta tagasi. Uus 1947 Tonino Lamborghini 88 Tauri maksab 5000 eurot.

Aeg lendab. Viimati testisime arvutikotti rohkem kui neli aastat tagasi. Õnneks on see valdkond vähe ajas muutuv, kuigi-kuigi... näiteks tahvlisahtlit polnud veel 2010. aastal eriti vaja. Nüüd on see ajalooline hetk, et jälle on testimislaual arvutikott. Seekord ACME saadetud toode nimega 16M48 NEST.

Nagu kaasa antud turundusmaterjal ütleb, on Nest selline kott, mis töötab nagu paljude sahtlitega pesa. Hakkad seest pihta - arvuti sisemisse sahtlisse, suuremad asjad selle ümber väiksematesse sahtlitesse. Välisel perimeetril on pisem(ad) panipaik (-paigad), kuhu saab kõik oma pisividinad ära mahutada. Saad avada sisemust nii pealmisest lukust kui küljelt.

Jah, alustame nagu naisteka nõuande lugu: üheksa soovitust, viis nippi... aga mis seal ikka, jõuluostud ongi natuke pea segi ajanud ja vaja on kainemat suhtumist, kasvõi punkt-punktilt turvaohud läbi käies. Seekordseks soovitajaks on turvatarkvara tootja ESET.

Kui eelistad külma kätte mitte minna ning teha oste pigem brauseriakna kaudu, ära unusta turvalisust! Just seetõttu on ESETi online-turbe guru Raphael Labaca Castro pannud viimase hetke jõuluostude tegijate jaoks kokku üheksa “Jõuluvana poolt heakskiidetud onlainis ostmise nõuannet”.