Teaduslike probleemide lahendamine sellistes uurimisvaldkondades nagu materjaliteadus, vooludünaamika, kõrge energia füüsika, molekulaarbioloogia nõuab väga suuremahuliste arvutusülesannete tegemist. Niisama lauaarvutite või isegi väikeste serveritega hakkama ei saa.

Arvutirakendused, mis vastavaid arvutusi teevad, eeldavad reeglina tippjõudlusega (HPC) riistvara. Klassikalised superarvutid on aga väga kallid, nende soetamine pikaajaline ja töömahukas protsess ning kasutamine kulukas.

Sellepärast otsivadki teadlased kõrgtootlikke ja hinnasõbralikke säästulahendusi. Üks huvitav suund efektiivse riistvara loomisel on graafikaprotsessorite (GPU) kasutamine HPC arhitektuurides. Graafikaprotsessorid on võimelised töötlema väga suuri andmekogusid paralleelrežiimis palju kordi kiiremini, tõstes rakendustarkvara  jõudlust juba sadu kordi.

Enne Office 365 kasutuselevõttu ei olnud 110 töötajaga Meremuuseumis kasutusel ühistöö- ega serverilahendust, ainus ühine rakendus oli raamatupidamisprogramm VERP. Muuseumi koosseisu kuuluvad aga mitmed allasutused, kasutati väga erinevaid e-posti lahendusi (veebipõhised, Outlook, Mozilla Thunderbird jpt), aga koos oli vaja ka dokumente jagada ja ühistööd teha, nii et mingit pilveteenuse-moodi lahendust oli asutuses vaja.

Kui varem vaidlesid lapsed mänguväljakul, siis nüüd on sõnasõjad kolinud virtuaalkeskkonda, näiteks Facebooki. Statistika näitab, et iga viies teismeline (21,9%) on langenud küberkiusamise ohvriks.

Koolilapsed eelistavad pidada üksteisega sõdu veebi ja moodsate tehnoloogiate abil, kirjutatakse Kaspersky Labinõuandes küberkiusamise vältimise kohta. Näiteks kasutavad nad nutitelefone, et salaja pildistada kedagi oma klassikaaslastest riietusruumis ja seejärel riputada pilt tähelepanu äratamiseks veebi. Enamasti jagavad klassikaaslased selliseid pilte aktiivselt kogu kooliga, et õnnetut ohvrit naeruvääristada.

Elion hakkas aprillis pakkuma kodujuhtimise teenust. Eks neid nutikodu lahendusi on ennegi olnud, aga massidessse pole neist suurt midagi jõudnud. Juba 2007. aastal proovis AM Siemensi nutiseadmetega kodulahendust, mis oli lahe seni, kuni selgus, et üks kõige lihtsam lüliti tule laes põlema panemiseks maksab 1500 krooni ja selle peab paigaldama spetsialist.

Nüüd proovis Elion ka erinevaid olemasolevaid seadmeid ja jõudis järeldusele, et ükski neist pole tavakasutaja jaoks piisavalt lihtne ning alustas Eesti jaoks haruldast tootearendust algusest peale - tootedisainist tarkvarani. Tulemus pole paha, ehkki kogu selle pildiloleva karbistiku oma koju tellimisel läheb kuumakse ikkagi päris kalliks.

Me kõik teame vastust küsimusele „elu, universumi ja kõige“ kohta. See on 42. Kahjuks ei tea keegi õiget küsimust.

Päris maailmas me teame nii küsimust „Mis oleks parim viis failide ja meta-andmete säilitamiseks“ kui ka vastust sellele küsimusele: „ relatsioonilise andmebaasi omadustega versioneeriv failisüsteem“.

Paraku jäävad tarkvaratootjad vastuse täpsema formuleerimisega tihtipeale jänni. Microsoft lubab meile suure suuga „uue põlvkonna“ failisüsteemi juba alates Windows Vistast. Lubaduseks paraku on need jutud siiamaani jäänudki. Linux ja XFS on „pühale tõele“ veidi lähemale jõudnud, aga kirgastumist ei paista sealtki poolt.

Kui olemas on moodne arvuti ja nutitelefon, kuid veebikaamera millegipärast puudub, siis kas oleks võimalik mobiilikaamerat kasutada veebikaamerana arvuti küljes? Selline lahendus on täiesti võimalik, lahendusi on koguni väga palju. Vaja on arvutisse ja mobiili laadida vastav tarkvara ning mobiil hakkabki juhtmevabaks veebikaameraks.

Videokonverentsilahendustega tuleb ette olukordi, kui ühest ilma kaamerata arvutist oli vaja videokõne välja võtta. Peale väikest otsingut Google Plays ehk Androidirakenduste poes selgus, et selliseid, mobiilikaamerast veebikaameraks tegevaid Bluetoothiga või üle WiFi töötavaid rakendusi on lausa palju. Üks parimatest, mis tõesti töötas, oli Droidcam. Google Plays on nii tasuta kui tasuline versioon. Lisaks mobiilirakendusele tuleb oma arvutisse (Windowsiga või Linuxiga) installida ka kaamera klient aadressilt dev47apps.com.

QR-koode on hakanud tekkima kõikvõimalikesse kohtadesse. Kuidas aga märkida koodi sees või juures, mis kood see on inimsilmale arusaadaval kujul?

QRhacker.com aitab. Lihtne veebiteenus lubab QR-koodis inimesele arusaamatu ruudustiku keskele sobitada oma firma logo, teksti või pildi nii, et masin ikka koodi õigesti loeks. Kujundusvõimalusi on palju: pildi saab panna ka taustaks või mosaiigina QR koodi täppidesse peita neid vastavalt ära värvides.

Kõik keskkonnad, mida hakkavad kasutama piisavalt laiad massid, muutuvad ihaldusväärseks ka küberpättidele. Nii on ka maailma suurim sotsiaalvõrgustik Facebook ühtlasi ka populaarseim küberrünnakute objekt. Statistika järgi muugivad Facebookis kurjategijad iga sekund lahti seitse kasutajakontot.

Selleks, et oma Facebooki lehte mitte kaotada, annab turvatarkvara tootja Kaspersky Lab oma ekspertide abiga mõned nõuanded.

Andmete varundamist oma arvutist teevad loodetavasti juba kõik, ka serveri varundus on valdavale enamusele tuttav teema. Kuid pidevalt töös olevate virtuaalmasinate varundus tundub keeruline. Virtuaalmasinatele on ka olemas kiired varunduslahendused, mis ei nõua virtuaalmasina sulgemist ja teevad varunduse ära töö käigus. Seekord vaatame üht konkreetset lahendust - Microsofti Hyper-V virtuaalmasinate varundustarkvara.