fbpx Lahendused | AM.ee

Lahendused

Igale probleemile on lahendus.


Kogu tõde Interneti turvalisusest

Andmeturbefirma Symantec tutvustas septembris raportit „Ohud Interneti turvalisusele”, millest selgub, et rünnete hulk ja kiirus on kasvanud, nendele reageeritakse aeglaselt ning enamus auklikest programmidest on seotud Internetiga. Samast raportist saab ka teada, et vabavaralised ja palju kiidetud Mozillal põhinevad brauserid nagu Firefox on kaks korda ebaturvalisemad kui palju kirutud Microsoft Internet Explorer .
 

Semantiline HTML

Autor: Rene Saarsoo
 

Kui HTML algselt loodi, oli selle eesmärgiks kirjeldada dokumendi struktuuri: pealkirjad, lõigud, tabelid, loendid jne. Aja jooksul hakkasid veebi vastu huvi tundma ka mitteakadeemilised ringkonnad, kes huvitusid rohkem sellest, kuidas kasutada uut meediat nii, et oma ettevõtmistele rohkem tähelepanu tõmmata ja uusi kliente leida.
 

Kui mälukaart kipub unustama

 

Ühel niiskel sügisõhtul klõpsisime digifotokaga Niitvälja lähistel õige agaralt - vist isegi liiga agaralt, igatahes kustus ühel hetkel digifotokas olnud CF mälukaart. Alguses oli üks pilt vigane, siis juba teine, kuni lõpuks ei osanud kaamera enam muud arvata kui CF Error.
 

Inetu lugu tegelikult. Mälukaart on digifotonduse kõige õrnem koht - pole negatiivi, kust saaks uue pildi teha, kaamerast pole veel pilte ka arvutisse või CD-le varuks võetud. Ja kui mälu kustub, on pilt jäädavalt hävinud. Lootusetult.

Kuid õnneks mitte alati.

FMA teeb mobiiliga imesid

Juba ammu ei pea oma mobiili saladuste avastamiseks tootjafirmalt salajasi „varjatud menüüsid” küsima. Internet on täis programme, mis võivad mobiiltelefonist teha kasvõi kaugjuhtimispuldi oma televiisorile või arvutile.

Üks sellistest programmidest on SonyEricssoni telefonidele tehtud tasuta tarkvara FMA, mis töötab mõnedel andmetel ka mõne teise tootja telefonis. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mida arendatakse avatud lähtekoodiga ja mille võib leida SourceFourge.org nimekirjast.

GPS-id mõõdavad muistiseid

(Arvutimaailm 5/04)

Ka riigiasutused võtavad kasutusele uut tehnoloogiat ja nii on Muinsuskaitseamet alates 2002. aastast mõõdistanud kinnismälestiste asukohti ja nende kaitsevööndeid professionaalse GPS-komplektiga ProMark2. Mõõdistamine toimub koostöös Maa-ametiga, kes on huvitatud nende objektide katastrikaardile kandmisest. Külastasin koos Muinsuskaitseameti töötajatega viimasel ajal meedias tähelepanu pälvinud Obinitsa kääpaid, et uurida, kuidas nende asukohad kaardile jõuavad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.