Tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa alustas päevajuhina Starmani koosviibimist tabavalt: miks nii kiire, miks nii palju?! Ning see küsimus on õigustatud, sest meil ei ole sellega täna mitte midagi teha, eriti veel kodutarbijana. Olgugi, et isiklikult mina ei mäleta aega, mil 3G tundunuks liiga kiire, mäletan ehedalt, kui 4G eest küsiti röövellikult suuri summasid ning kiirused olid ebamõistlikud. Miks mulle see kõik, sellise hinnaga? Nüüd aga tutvustati 10 Gbit/s internetti ja küsimus on taas õhus teravamalt kui varem.

Kiirused kasvavad nii suureks, et seda ei jõua enam ära tarbida... täna esitles Telia oma uues majas tehnoloogiaajakirjanikele uut andmeedastustehnoloogiat, mis viib netikiirused kümnekordseks: vaskkaablil 300 Mbit/s ja fiibril ehk optilisel kaablil põhinevas võrgus kuni 10 Gbit/s ehk 10G. Kiirused kasvavad kaableid välja vahetamata, kasutusele tuleb võtta vaid uued võrguseadmed ja ruuterid inimeste kodudes (või kontorites).

Suured kevadised tehnoloogiakonverentsid Soome lahe mõlemal kaldal toovad kohale olulisi tegijaid kogu maailmast. Sel nädalal käis Arvutimaailm Helsingis Arctic15 konverentsil, mõne nädala pärast aga tuleb Tallinnas ligi paarituhande osalejaga põhjamaade järgmine suur oluline tehnoloogiaüritus: Latitude59.

Mida toob meile 5G ja kuhu on juba jõutud? Sellest räägitakse pea igal mobiilioperaatorite korraldatud üritusel, aga tavainimese jaoks pole veel üht selget kirgastatust saabunud. AM uuris Huaweilt, kes on ka varem saatnud tutvumiseks mobiilimaailma tutvustavaid materjale, mis siis selle 5G-ga ikkagi meie õuele tuleb ja kas traate enam üldse lähebki kunagi vaja.

Asjade Interneti võidujooks käib praegu mitmel rindel, juba hakkavad välja kujunema esimesed standardid ning teenusepakkujad seavad üles võrke, mis sobiksid vähe andmeid edastavatele, kuid aastaid laadimata töötavatele nutikatele sensoritele Asjad Internetis on selle aasta suur läbimurre, ennustatakse. AM uuris, mida kujutab endast Huawei Narrowband Internet of Things (NB-IoT) ehk eesti keeles kitsariba nutistu.

Eetris läheb järjest kitsamaks ja sellepärast peavad operaatorid leidma uusi mahukaid sagedusalasid, kus kiiret andmesidet pakkuda. Tele2 ostis esimesena Eestis oma 4,5G võrku uuendamiseks LTE Advanced PRO ehk 4,75G tasemele lisamahtu 2300 MHz sagedusalas.

WiFi on tihti ebakindla ühenduse sümbol - ära pane oma tähtsaid seadmeid, eriti servereid ja striimivaid kodumasinaid traadita ühenduse külge, võib mõni asjatundja hoiatada, sest Wifit katkestasid nii netiablas naaber kui eetris lärmakas mikrolaineahi. Põhiline aga on see, et ruuter pole õiges kohas. Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul on koduse WiFi ruuteri paigaldamiseks õigeid ja valesid viise ning vale paigutuse korral võib veebilehtede laadimine võtta kauem aega.

Elisa alustas sel nädalal Harjumaal ulatuslike 4G võrgu tihendamise töödega ning lisab järgneva kuu aja jooksul maakonda 100 uut 4G tugijaama, investeerides välja ehitusse üle miljoni euro. Tarbijale tähendab see 4G interneti kiiruste kasvu kuni kolm korda.

Ehkki paljudes maa- ja eramupiirkondades jääb olukord endiseks, on Telia Eesti esimese telekomioperaatorina hakanud alates 15. märtsist tulevikukindlat koduinterneti paketti, mille üles- ja allalaadimiskiirus ulatub 1 gigabitini sekundis (Gbit/s). Esimeses faasis muutub gigabitine Internet kättesaadavaks ca 40 000 kliendile, kes saavad soovi korral ise Telia Iseteeninduses oma koduinterneti kiirust tõsta.

Tulevikus laieneb 1 Gbit/s võimalus üle Eesti ligi 300 000 aadressile.

Praegune Bluetoothi uusim standard 4.1 saabus alles kolm aastat tagasi - 2014. aastal. Kuid sellest ajast on väga palju muutunud. Meil on nutiseadmed, mis tahavad Bluetoothi kogu aeg sees hoida, meil on asjade internet, mis peab akut hoidma mitte päevi, vaid kuid või isegi aastaid. Bluetooth 5 jaoks on karjuv vajadus olemas ja turg küps.

Bluetooth 5 standard ongi tehtud mõeldes eelkõige nutistule ehk asjade internetile. Uus Bluetoothi 5. põlvkond lubab stabiilsemat, kiiremat ja energiasäästlikumat ühendust.