Maailma Majandusfoorum avaldas aprillis taas oma iga-aastase aruande IT olukorrast, mille väljaandmist toetab Cisco. Selleaastane raport aitab selgust saada, kuhu areneb nn kõige Internet (Internet of Everything, IoE) ning kuidas IP võrgud aitavad suurtest andmemassiividest ehk Big Datast kasu saada.

Traditsiooniliselt avaldati ka riikide IT-võimekuse edetabel, mida juhib Soome. Eesti tõusis 22. kohalt 21. kohale.

UPS kipub väiksemates firmades olema üks viimane asi, mida ostma hakatakse. Tavaliselt ostetakse see alles siis, kui mõni elektrivarustuse häire suurema kahju on teinud. See on samamoodi, nagu tehakse varunduse või tulemüüri ostmisega – liiga paljud teevad selle ostu alles peale seda, kui andmed on haihtunud või keegi firma sisevõrku sisse murdnud.

Mõnikord on tõesti kallis UPS ehk liigne raiskamine, kui kõik töötajad istuvad võrgus sülearvutitega, andmed asuvad kuskil teenusepakkuja juures pilves ja elektri kadumisel kukub maha vaid firma ruuter, mis pärast end ise taas käima tõmbab. Siis võib küll öelda, et UPS on tarbetu luksus. Aga kui firmas on mõni server? Või mõni tähtis tööjaam, milles jäävad olulised raamatupidamisfailid sulgemata, kui elektrikatkestus tabab? Siis ilmselt pole vaja keerulisi kalkulatsioone teha, et aru saada, et UPS tasub end ära küll.

Teine Overmaxi tahvel, mida AM testib, pole nii mitme ametiga kui Overmax Solution 7 II, millega saab mitmelt SIM-ilt helistada, kuid oma nišis istub seegi.

Hollandi päritolu ja Poolast meile jõudev tahvel on huvitav veel sellepärast, et tootjal on uuendusega üsna kiire olnud – Steelcore 10 II tuli välja vaid paar kuud enne kolmandat põlvkonda septembris. Eestis käivad asjad aeglasemalt ja uus Steelcore 10 III jõudis üksikutes kohtades müügile veel enne joule, mujale saabub jaanuari jooksul. AM tutvustas seda äritahvlit juba 1. augustil.

AM on testinud juba kahte kodujuhtimise süsteemi - Elioni oma ja Fibaro oma. need koosnevad erinevatest anduritest ja juhtseadmetest ning keskustest. Kuid kodumasinad - neid pole siiamaani eriti juhtida saanud. LG kodujuhtimise lahendus on aga selles mõttes täisulikum, et LG teeb ju ise ka kodumasinaid - seega saab neile sisse panna vajaliku elektroonika, mille kaudu ühendada kõik seadmed võrku.

Kuidas jagada internetiühendust erinevatele seadmetele, kui need paiknevad erinevates tubades, võibolla ka erinevatel korrustel ning nii nagu tavaliselt kombeks, puuduvad ka arvutivõrgu kaabelühendused? Esimese ja pahatihti ka ainukese lahendusena meenub WiFi. Mis teha siis olukorras, kui tegemist on tiheasustusega või kortermajaga – õhk on tugijaamadest paks ning ühenduskiirused üliaeglased ning ebastabiilsed? Siin tulebki, eriti kodukasutajale, appi lahendus, mida kutsutakse Powerline HomePlugiks.

Kui aprillis testisime Elioni arendatud kodujuhtimist, mis suures osas töötas "pista seina ja maksa" põhimõttel (Elion kogus maksu vastavalt kasutatavatele seadmetele iga kuu), siis poolakate Fibaro, mida toob maale Indome, lubab tõsisematel õlinäppudel ise asju sättida ja on natuke keerulisem. Samas - ostes vidina ära, on kõik raha kulutatud, igakuiselt maksu kuhugi pidevalt maksma enam ei pea. Samas on Z-Wave´i abil raadio teel keskusega suhtlevad andurid ja vidinad üsna kallid (ja keskus ise ka).

Just mõni päev tagasi helistas mobiilioperaatori murelik klienditeenindaja ja küsis: kas te kasutate mobiilset hotspotti oma mobiili vahendusel? Kas te ka teate, et see tapab kiiresti teie mobiili aku?

Tõsijutt, mobiiliaku läheb sellise m-interneti jagamisega üle mobiili WiFi hotspoti üsna kuumaks ja ega aku kaua vastu ei pea. Millised on siis alternatiivid?

Üks alternatiiv on eraldi WiFi jagaja, akuga ruuter, mille saab kaasa võtta ja taskusse pista. Neid on erinevaid ja AM-I testilaual on neist üks uusim: D-Linki DIR-506L SharePort Go Mobile Companion. Nagu viimasel ajal kombeks, on ruuterisse lisatud ka personaalse pilve funktsionid, et oma sülearvutile, tahvlile ja mobiilile kas USB-mälupulgalt või mälukaardilt (üle vastava adapteri) meediat jagada.

Ootamatult tekkis võimalus üle hulga aja teatrit külastada. Mitte et ma teatris tegelikult harva käiksin, aga üldjuhul kipuvad need olema piiratud võimalustega harrastusteatrid.

Niisiis, kui pakuti tehnoloogiliselt keerukat tükki, tõstsin kohe vabatahtlikkuse märgiks oma virtuaalse käe ja läksin kohale.

Viimasel ajal aina enam serveri- ja IT-ifrastruktuuriteenuste ärisse sukelduv Levira jätkab siiski ka teleülekannete teemadega ning teletootmismeeskond valmistas äsja Baltikumis ainulaadse teletootmisbussi, millega saab telepilti toota ning satelliidi vahendusel ka otse eetrisse saata.

„Kui tavapäraselt on telepildi vahetuks ülesvõtmiseks ja otse-eetrisse edastamiseks vaja kahte erinevat jaama, siis meie valmistasime kliendi jaoks oluliselt mugavama ja hinnalt soodsama lahenduse – Levira  uus ülekandejaam täidab mõlemaid funktsioone,“ kinnitab Levira teletoomisüksuse juht Kulno Kägu.

Ehkki Ericssoni tehnoloogiajuht Hakan Eriksson ütles ligi kaks aastat tagasi, et mingit 5G-d ei tule, on Ericsson selle uuesti üles kaevanud ja tutvustab 5G võimalusi järgmisel nädalal algaval Mobile World Congressil Barcelonas.

2011. aasta mais ütles Ericssoni CTO, et eetris on kanalite andmesidemaht juba hõivatud ja enam rohkem sinna midagi ei pressi.