fbpx Videod | AM.ee

Videod

yt2.jpgLiikuvad pildid arvutimaailmast.
Arvutimaailma oma saadete Youtube´i kanal asub siin.


VIDEO: droon lendab ise ja kaardistab, pärast vaja vaid arvutist vaadata

Droonidest oleme me ka varem kirjutanud ja ikka on olnud üheks põhiküsimuseks drooniga lendamine ja selle juhtimine. Tundub, et tuleviku eduka spetsialisti oskuste hulka peab kuuluma ka osav droonijuhtimine FPV-süsteemiga. Aga mitte alati.

Nii nagu tulevad isesõitvad autod, nii on olemas ka iselendavad droonid, mis täidavad edukalt etteantud missiooni. pead vaid olema osav arvutikasutaja ja oma soovi droonile täpselt selgeks tegema.

VIDEO: 3D varsti eilne päev? Hiinas tuleb välja holograafiline telefon Takee 1

Prillivabasid 3D telefone oleme me juba näinud (LG Optimus 3D näiteks). Kuid kaheksakümnendatel ennustatud kohe-kohe järgmistel dekaadidel saabuv õhku kujutisi projitseeriv tehnoloogia on ikka veel lapsekingades.

Võib-olla mitte enam kauaks, sest Hiina tootja Shenzhen Takee Technology lubab: kohe on neilt välja tulemas maailma esimene hologrammtelefon Takee 1.

VIDEO: Li-Fi ehk Internetti jagavad vilkuvad LED-pirnid

Laulupeol esitleti esmakordselt tugijaamade vahelist Eesti-Jaapani ühisfirma loodud mitte raadio-, aga valguslinki, kus andmeside toimus nähtava valguse lainepikkusel. AM kirjutas sellest pikemalt ka (vahemärkusena - sellest hoolimata oli tavalise, 3,5G toega telefoni maksimaalne ühenduskiirus lauluväljaku mereväravas vaid EDGE). Kuid valgusega levitatav andmeside, mis pole fiibrisse kammitsetud, on juba aastaid vana paljutõotav idee.

VIDEO: Google´i rooli ja pedaalideta isejuhtiv auto ja 8 küsimust selle kohta

Google´i isesõitvad autod on juba käinud testsõitudel linnatänaval ning läbinud kogu USA idakaldalt läänekaldale ja vastupidi. Nüüd on Google esitlenud ka oma naljakanäolist kontseptisooni täiesti rooli ja pedaalideta väikesest kahekohalisest autost. Lapsed näevad asjal potentsiaali ja juba küsivad: isa, kas sa tahaksid sellist autot perre?

Isa võib-olla perre tahaks, aga endale ilmselt mitte. See on üks probleem, kuid kindlasti ületatav. Siin aga on Mashable kokku kogunud kaheksa küsimust, mis 2015. aastal müügile jõudva uue mini-isesõitjaga võivad kerkida.

VIDEO: Transformerid tulevad! Esialgu (väga) suure raha eest sinu elutuppa...

Jaapani insener Kenji Ishida nokitses kümme aastat pealtnäha kohmaka kandilise mänguauto kallal - siit videost aga näeb, et tegelikult on see inseneri näputöö kõrgsaavutus: auto pakib end transformerina lahti robotiks ja võib puldist juhtides ringi kõndida. Nupuvajutusega pakib ta end kokku tagasi ja sõidab neljal rattal edasi.

Video: minirobotite parv koristab tube

11. korda toimunud Electroluxi disainikonkursi Design Lab 2013 võitjaks valiti lendavate mini-puhastusrobotite kontseptsioon “Mab”. See lahendus pakub juba välja arendatud sünkroonselt tegutsevatele ja lendavatele minirobotitele ühe võimaliku lahenduse (kui sõjalised lahendused kõrvale jätta): robotiparved võiksid süsteemselt tube koristada.

Võidutöö idee seisneb automatiseeritud puhastussüsteemis, mis koosneb sadadest miniatuursetest lendavatest robotitest, mis puhastavad pindu veetilkadega. „Mab“ kontrollib üle kogu maja, teeb kindlaks piirkonnad, mis vajavad puhastamist, ja saadab robotid automaatselt tööle. Esikoha pälvinud idee autoriks on Kolumbiast pärit Adrian Perez Zapata.

Video: Google katab õhupallidelt Internetiga kogu planeedi

Satelliitinternet peaks seda juba peaaegu et tegema, aga Google´il pole vaatamata oma suurusele siiski veel võimet katta kogu planeet kiire Internetiga oma satelliitidelt, mis jääks veel lõppkasutajale odavaks ka. Kuid Google on projekti Loon alustades teinud madalalennulisema lahenduse - stratosfääris püsivate läänetuultega ringlevad õhupallid, mis asuvad 20 km kõrgusel, pakuvad Internetti odavamalt ja mugavamalt.

Õhupallid on odavamad, neid saab õhku paisata palju ja õhupallipilve saab distantsilt juhtida nii, et kui üks pall eemaldub, siis teises suunas puhuvate tuultega kõrgemas või madalamas stratosfäärikihis uue palli asemele juhtida.

Video: tulevikus maksame poes vaid nägu näidates

Pangakaardimajandus on nii eelmisest sajandist. Mobiilimaksed hakkavad ka varsti juba ajaloo kopitanud hõngu juurde võtma. Tänapäeva kuum sõna on biomeetria ning kui näotuvastusega saab juba kontorisse sisse või passikontrollist läbi, miks ei võiks siis oma pangakaardi asendadagi alati kaasas oleva näoga? Alljärgnevas videos näitab Soome idufirma Uniqul, et see on võimalik.

Näotuvastus tehakse poe kaameraga või müüja tahvli/telefoni kaameraga, võrreldakse tulemust andmebaasiga ja ostja peab kinnituseks vajutama vaid OK-nuppu ning ost on tehtud. Tavalise 30 sekundi asemel, mis kulub kaardimaksele, saab näotuvastusega teha makse ära vaid viie sekundiga.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.