Uus kooliaasta on peagi käes ning seetõttu vajavad paljud kooliteed alustavad noored endale uut telefoni, millega kodust eemal olles lähedastega ühendust hoida. Kui tegu on alles telefoniga sinasõprust sobitava lapsega, siis tuleb lisaks seadme ostule selgelt sõnastada ka reeglid, mille järgi telefoni kasutamine käima hakkab. Lisaks tuleb muidugi lapse vanusest ja telefonikasutuse eesmärgist lähtuvalt välja valida konkreetne telefon, mida lapsele muretseda.

Euroopa Majandusuuringute Keskus uuris Google Play rakenduste poest alla laetud faile. Uuringust selgus, et 136 rakendusest pooli sai installida ainult pärast seda, kui telefoni omanik on lubanud juurdepääsu enda tundlikule teabele. 14 äppi olid problemaatilised mobiilirakendused eraelu ja isikuandmete kaitse seisukohast.

Statistikaportaali Statista andmetel maksis 2016. aastal keskmine nutitelefon maailmas 240 eurot, mis on märksa vähem, kui 370 eurot 2010. aastal.

Tele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul ostetakse enim kallima hinnaklassi telefone, Ameerika Ühendriikides ning Euroopa paistab pigem silma madalama hinnaklassi telefonide lembuse poolest. “Telefonide kvaliteet on oluliselt paranenud ning odavamad mudelid pakuvad juba pea sama kasutuskogemust kui kallimad ning seetõttu ostetakse neid rohkem. Eestis maksab nutitelefon keskmiselt 250 euro ümber,” lisas Seema.

Huawei Fit on ilusa päris-nutikella moodi aktiivsusmonitor või pulsikell, kuidas seda nimetada, aga suurema ekraani ja hästi välja nägeva äpi kohta on tal veel vähe funktsioone, kuigi mõõdab väga täpselt.

Käele pannes on esimesena tunne, et see on juba nagu nutikell – suurema sihverplaadi, mis siis, et mustvalge ekraani ja paljude funktsioonidega. Mobiiliäpp on ka efektne, kuid hetk hiljem selgub, et andmeid oma une, jooksude ja kõndimiste kohta saab vaadata hoopis Huawei Healthi nimelisest rakendusest. Seega peab mobiilis kogu aeg mitu äppi „tules“ olema.

Niiskes ja külmas Eesti kliimas on veekindlus alati oluline. Ja kui tulevad need paar suvist sooja päeva, siis liigutakse ju jälle kuhugi vee lähedusse. Seega kui maailmas leidub kohti, kus telefoni veekindlus ja tolmukindlus on oluline, siis Eesti on kindlasti üks neist. Veekindel nutitelefon on veel suhteliselt uus asi, aga kui kindlad need siis tegelikult on?

Nutiseadmed koos kõikjal saadaoleva ülikiire mobiilse internetiga on meie igapäevaelu märgatavalt lihtsustanud - taskusse mahtuva abilise nõul saame valida ilmale sobivaima riietuse, tellida paari näpuvajutusega lõunasöögi kontorisse või hoida end sõprade-tuttavate tegemistega sotsiaalmeedia vahendusel jooksvalt kursis.

Maailmas pole ainult idufirmad, teksad ja T-särgid. Kuskil on alles ka see ärimaailm, mida tuntakse ülikondade, lipsude ja Blackberryde järgi. Kuna Blackberry KeyOne ja Priv on nüüd ka Eesti mobiilioperaatori juures müügil, saavad vana kooli ärikasutajad ohata: lõpuks ometi!

Nupud ja tavaline Business Casual on tagasi, diplomaadikohvrid, seieritega käekellad, krokodillinahast kingad, sedaanid ja Thinkpadid käivad selle juurde. AM sukeldus korraks sellesse vahepeal unustatud ärimaailma ja siin on testitulemus.

Mitu korda oled tänaval mobiili vaadates posti otsa põrganud? Või kui tihti oled näinud jalakäijat seda tegemas kas oma silmaga või mõne video pealt? Tegemist on viimasel ajal aina rohkem ette tulevate traumadega, millega inimesed kokku puutuvad: tekstimisest või veebis surfamisest põrgatakse paremal juhul kokku vastutulijaga, halvemal juhul postiga. Veel halvemal juhul sõidab mobiili näppiv autojuht kraavi.

Nutitelefonid muutuvad ana õhemateks ja õrnemateks. Loomulikult murduvad ja purunevad need tihti ja ka hinnad ei näi tippmudelitel mitte kahanevat, vaid kasvavat. Kasutajad vajavad head kindlustust, et ka oma kasutatud mobiile kaitsta. Nüüd saab seda teha - INZMO äpi abiga.

INZMO on idufirma, mis sai esimesena kindlustusmaakleri tegevusloa ja tõi Eestisse rahvusvahelise Helvetia kindlustusgrupi mobiilikindlustuse, mis pakub nii uutele kui kuni kolme aasta vanustele nutitelefonidele kaitset õnnetuste ja varguste vastu.