Rohkem gigabaite, gigahertse ja megapiksleid on maailma suurima infotehnoloogiamessi CeBIT juures iga-aastased rutiinsed uudised. Ometi koguneb mitu miljonit tehnoloogiahuvilist nagu ususekt neid teateid üleliia kiirematest, võimsamatest ja lahedamatest tehnoloogiavidinatest, kui vaja tundub olevat, igal aastal Hannoveri messikeskusse uuesti kuulama-vaatama.
Autor: Janek Ruus
Eelmine kord kirjutasin sellest, mis on digimaal ja kellele seda vaja peaks minema. Selles artiklis alustan ülevaadet sellest, kuidas on võimalik maalida programmiga Photoshop.
Uue lõuendi seadete määramine
Ka kõige põnevam ettekanne või raport võib muutuda neetult igavaks ja tüütuks, kui vastu vaatab ainult tuim tekst. Excelis tehtud graafikud, Wordis kirjutatud tekst ja seinale paisatud PowerPointi fail leevendavad küll pisut olukorda, kuid koormavad samas autorit lisaülesannetega. Appi tõttab stiilne MindManager.
4. november 2005
Autor: Enel Pungas
Eesti kõrge IT-tase on kõigile teada. Samas võib leida kohti, kus inimese jaoks pole midagi muutunud. Olukorra näitlikustamiseks toon näite ühe noore ema käikudest pärast lapse sündi.
Haiglast saadud sünnitõendiga registreeriti perekonnaseisuasutuses sünd ning anti sünnitunnistus ja toetuste taotlemise tõend. Toetuse taotlemiseks on olemas e-võimalus, mis kirjeldatavas ahelas on ka ainuke.
Inimesel peab olema valikuvõimalus. See pidi meile äsjastest valimistest taas meelde tulema. Seni oleme tutvustanud põhiliselt Thalese (Magellan) ja Garmini firmade GPS-e. Nüüd siis alternatiivina firma Lowrance mudelite odavamast otsast iFINDER GO ja GO2.
Lowrance’i firma mereelektroonika (kaardiplotterid, sonarid, kalaleidjad jms) on asjahuvilistele ka Eestis üsna hästi tuntud. Seevastu käsi-GPS-id on meil vähem levinud, kuigi firmal on ka nende tootmisega üsna pikaajalised kogemused.
RPG, millel polegi mõnd tobedat alapealkirja nagu Curse of Hobgoblin või The Sword of Cenxxjul? Kõlab, ee, ebausaldusväärselt.
Andmeturbefirma Symantec tutvustas septembris raportit „Ohud Interneti turvalisusele”, millest selgub, et rünnete hulk ja kiirus on kasvanud, nendele reageeritakse aeglaselt ning enamus auklikest programmidest on seotud Internetiga. Samast raportist saab ka teada, et vabavaralised ja palju kiidetud Mozillal põhinevad brauserid nagu Firefox on kaks korda ebaturvalisemad kui palju kirutud Microsoft Internet Explorer .