| AM.ee


Igal aastal juuli viimasel reedel tähistatakse rahvusvahelist süsteemiadministraatorite päeva. Seekord juba 14. korda. Ära vii serveriruumi või IT osakonda lilli, vaid mõni lahe tehnoloogiavidin. Ideid, mida süsteemiadministraator võiks vajada, saab siit: http://sysadminday.com/about-sysadmin-day/gift-ideas/.

On oht, et sa ei tunne oma süsteemiadministraatorit ära, sest hea süsteemiadministraator ongi märkamatu, kui kõik töötab nii nagu peab. Küsi teadjamate käest, kellele õnne soovida. 



Juba rohkem kui dekaad tagasi ennustati ulmeseadmeid, mis asendavad meil varsti kõike - laua-, süle- ja taskuarvuteid, vabandust - nutitelefone. Ja see aeg muudkui tuleb ja tuleb. Kuid Ubuntu Edge´iga - kes teab, äkki ongi see aeg varsti käes. Tegemist on tarkvaraga, mis ühes riistvaras võib pakkuda nii nutitelefoni kui suure lauaarvuti kogemust. Kõik-ühes, aga taskusse mahtuv.



Maailma suurimaks telekomiseadmete tootjaks kasvanud Huawei uus nutitelefonide lipulaev P6 on maailma kõige õhem nutitelefon. Tele2 Eesti tootesortimendi juhi Risto Taliaru sõnul on homsest Eestis müügile jõudev Huawei P6 nutitelefon iPhone 5-st õhem, kiirem ja pea poole kauem kestva akuga. “Ka Huawei metallist korpuse koostekvaliteet on sama hea kui iPhone’il, kuid hind hoopis mõistlikum,” ütles Taliaru.

Huawei Ascend P6 süda on neljatuumaline 1,5 Ghz protsessor ning Android Jelly Bean operatsioonisüsteem. Seadmel on 4,7-tolline 720x1280 punktitihedusega ekraan ning kaheksa- ja viiemegapikslised kaamerad. Uue sensorina on telefonil ka termomeeter. 120 grammi kaaluva seadme ooteaeg on kuni 416 tundi.



Täna toimus Tehnopoli Startup Inkubaatoris Mini Seedcamp, mis tõi kokku regiooni kõrge kasvupotentsiaaliga alustavad ettevõtted ja investorid.

Investoritele esines 10 ettevõtet Eestist, Inglismaalt, Ukrainast ja Horvaatiast.

Mini Seedcamp on rahvusvaheline kõrgetasemeline investorkohtumine.

Poolepäevase ürituse eesmärgiks on pakkuda parimatele alustavatele ettevõtetele võimalust esitleda oma äriideed mainekale paneelile, et saada tagasisidet ja kaasata investeeringuid.



Pangakaardimajandus on nii eelmisest sajandist. Mobiilimaksed hakkavad ka varsti juba ajaloo kopitanud hõngu juurde võtma. Tänapäeva kuum sõna on biomeetria ning kui näotuvastusega saab juba kontorisse sisse või passikontrollist läbi, miks ei võiks siis oma pangakaardi asendadagi alati kaasas oleva näoga? Alljärgnevas videos näitab Soome idufirma Uniqul, et see on võimalik.

Näotuvastus tehakse poe kaameraga või müüja tahvli/telefoni kaameraga, võrreldakse tulemust andmebaasiga ja ostja peab kinnituseks vajutama vaid OK-nuppu ning ost on tehtud. Tavalise 30 sekundi asemel, mis kulub kaardimaksele, saab näotuvastusega teha makse ära vaid viie sekundiga.



Kui aprillis testisime Elioni arendatud kodujuhtimist, mis suures osas töötas "pista seina ja maksa" põhimõttel (Elion kogus maksu vastavalt kasutatavatele seadmetele iga kuu), siis poolakate Fibaro, mida toob maale Indome, lubab tõsisematel õlinäppudel ise asju sättida ja on natuke keerulisem. Samas - ostes vidina ära, on kõik raha kulutatud, igakuiselt maksu kuhugi pidevalt maksma enam ei pea. Samas on Z-Wave´i abil raadio teel keskusega suhtlevad andurid ja vidinad üsna kallid (ja keskus ise ka).



See oli peaaegu täiesti kindel, et HTC asja nii ei jäta ning praegune lipulaev HTC One saab vähendatud koopia. Sest mini on olemas olnud juba Nokial, Apple´il, Samsungil jt. HTC One mini jätkab trendi ja on tootja suure mudeli vähendatud ja nuditud koopia.

Mis siis mini puhul erineb? Muidugi ekraanisuurus. See on suure mudeli 4,7-st tollist vähenenud 4,3 tollile. HTC One mini protsessor on Qualcommi kahetuumaline Snapdragon 400 1,4 GHz, HTC One´il aga oli neljatuumaline Snapdragon 600 1,7 G Hz. Mälu vähendati koguni poole võrra - minil 1 GB võrreldes One´i 2 GB-ga. Kaal vähenes 143 grammi pealt 122 grammile. Minil puudub NFC. Ja Full HD asemel on HD ekraan. See-eest LTE on mõlemil.



Sügisel tulevad välja nutitelefonid, millel protsessor kiirem ja mälu rohkem kui mõnel tavalisel lauaarvutil. Ega siis midagi - lauaarvutid tulevad nüüd välja sama operatsioonisüsteemiga, nagu nutikad mobiilseadmed. HP uus 21-tolline Slate puutetundlik lauaarvuti võimaldabki kasutada Androidi äppe ning internetti ja samal ajal striimida videosid ja muusikat.

HP Slate21 südameks on võimas NVIDIA neljatuumaline Tegra 4 protsessor ning Android 4.2 Jelly Bean operatsioonisüsteem. Arvutil on Full-HD ekraan, korralik DTS helitehnoloogia, HD-veebikaamera ja Wireless Direct ühendus failide jagamiseks ilma eraldi võrguühenduseta.



Alles see oli, kui töövahendiks sai muretsetud uus, mitteusaldatava rullikuga Trusti hiir. Nüüd peab jälle uue osundusvahendi hankima, sest rulliku hüplemine hakkas vaikselt (või juba valjult) närvidele käima. Teine, samuti Trusti hiir koodnimetusega 17088 (mis tegelikult on Maxtracki juhtmevaba klaviatuuri ja hiire komplektist) oli muidu täitsa hea, aga Windows 8-ga vaevas seda hiirt üks probleem: iga kord, kui arvuti sisse lülitada, tuleb hiire USB-adapter korra USB-st välja kiskuda ja jälle sisse panna, muidu hiir tööle ei hakka. Tüütu.

Vanemad Logitechi darkfieldid jm kallima hinnaga hiired on samuti peale kolme-neljaaastast töötamist hakanud vigurdama. Näiteks ei tööta korralikult Logitechi hiire nupp, mis kuskilt mõnda faili või teksti tirima hakates laseb selle kõige ebasobivamal hetkel lahti täiesti vales kohas. Eks hiired on juba vanad ja kulunud ka... aga uut hiirt valima minnes ütles kõigepealt poe müüja küsimusele, kas mõnda Bluetoothiga hiirt ka on (peale ülalnimetatud Trusti), et ühtegi pole. Vaid Maci hiir on Bluetoothiga. Huvitav, miks endiselt neid BT-ga hiiri nii harva saada on?



PC World lõpetas mõned päevad tagasi paberil ajakirja väljaandmise. Enne seda oli juba aastaid tagasi paberil ajakirja kinni pannud PCMag, teisedki paberil arvutiajakirjad on vaikselt hääbunud ja netti kolinud. Kas paber-arvutiajakirjade aeg ongi läbi?

Ajakiri Time arvab, et nii see tõesti on. Ja eks see oli Eestiski nii. Ajakirja Arvutimaailm viimases numbris meenutavad 20 aastat tagasi esimest numbrit kokku pannud toimetajad, et kust mujalt kui ajakirjast arvutiuudiseid saigi. CeBITilt kogutud kohvritäiega sai pool aastat ajakirja täita. Internet oli vaid uurimisasutustes ja hiljem üliaeglasena üle modemi, ajakirjas aga sai lisaks lugeda kohalike spetsialistide kommentaare ja tehnika ei muutunud veel nii kiiresti, et kuu aega vana ajakiri oleks juba aegunud.