Tõenäoliselt jääb mõneks ajaks ikkagi mingi lumi maha ja sellel jäävad hästi näha jäljed. Kes need tegi?

Selleks pole enam vaja muud kui nutitelefoni - Androidiga või iOSiga. Samade platvormide tahvlid kõlbavad ka. Mobiil aitab jälgi määrata fotode järgi, aga võib ka eesti või ladina keeles otsida looma nime ja vaadata, mis jälje ta tekitab.

Rakendus ei vaja ligipääsu mitte millelegi - ei internetiühendusele, kontaktandmetele ega GPSile, rääkimata andmesidest. Kõik laaditakse ligi kümne megabaidi suuruse rakendusega alla. Rakendus ongi mobiilis lihtsalt navigeeritavaks tehtud jäljeraamat, mis ilmus 2011. aastal ja kasutab "Jäljeaabitsas" 2009. aastal ilmunud jäljeskeeme.

Jäljeskeemide piltidelt saab teada jälje kuju, suuruse, jälgede vahe (sammupikkuse) ning fotodel on võrdluseks veel jälje kõrvale pandud tikutops. 

(Arvutimaailm 11/11)

? Paar aastat tagasi välja ilmunud iPadi tähtsus on jõudsasti kasvanud, ent veel pole nendes tehase poolt antud kontoritarkvara. Millised on võimalused, mis töötaksid ka väljaspool tahvelarvutit?

! Sarnaselt teiste Apple'i puutetundlike seadmetega saab ka iPadile rakendusi osta iTunes´ist. Valikus on nii teistelt platvormidelt ammu tuntuid kui ka päris uusi.

Kui Windowsi puhul on Microsoft Office´i lihtsam variant operatsioonisüsteemiga tavaliselt kaasas ning vajadusel saab tõmmata endale näiteks tasuta tarkvarapaketi OpenOffice.org, siis iPadi puhul tuleb rakendus osta. Enamik müüdavatest rakendustest on n-ö kolm-ühes ehk teksti-, tabeli- ja esitlusfailide loojad, ent mõni tootja pakub ka nende vaid eraldi ostmise võimalust.

(Arvutimaailm 12/11)

Eks igaühe arvutis leidu infot, mida paranoline boss, armukade elukaaslane, juhuslik arvutissorija või masina uus omanik parem teada saama ei peaks. Lihtlabane kustutamine ja prügikasti tühjendamine aitab vaid juhusliku sorija vastu, motiveerituma teadasoovija vastu tuleb kasutada tõsisemaid kustutajaid.

Internet on täis hulgaliselt tööriistu, mis kustutatud andmed kerge vaevaga jälle loetavaks muudavad.

(Arvutimaailm 10/11)

? Sel sügisel ähvardab saabuda tõeline NFC- ehk lähiväljaside seadmete sadu. Mis see NFC üldse on ja kus meil seda näiteks jõulude ajal vaja võiks minna?

! NFC üks lähiaja rakendusi tõotab tulla mobiilimaksetes. kas just jõulude ajal eestis juba NFC-mobiiliga oma krediitkaarti asendada saab, aga maailmas on suured tegijad seda lahendust kiirelt välja arendamas.

(Arvutimaailm 12/11)

Eesti üks esimesi ja praeguse seisuga üks viimaseid allesjäänud arvutitootjaid Ordi on kogu eksisteerimise aja olnud Sulev Sisaski juhtimise all. Arvutimaailm uurib, mismoodi Sisask arvutimaailma jõudis ja mida praegu kasutab.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Arvan, et see oli kunagi Nõo Keskkoolis praktikal käies 1981. aastal. Nagu ikka programme ja andmeid sisestasime perfokaartidel ja lintidel.

Esimene oma arvuti?

Mitaci sülearvuti, Inteli 386 protsessoriga. Esimene tööarvuti oli vist CM4.

Esimesena Eestis alustas EMT oma 4G ehk LTE võrgu väljaehitamist 1800 MHz sagedusalas, mis vabanes n.ö linna-GSMi alt ja tänu "tavalisest" 4G-st madalamale sagedusele levib sellel sagedusribal kiire uue põlvkonna andmeside tunduvalt kaugemale. 2016. aastaks lubab EMT katta 4G ehk LTE andmesidega peaaegu kogu Eesti.

“Võrreldes 2600 MHz-ga võimaldab 1800 MHz katta Eesti kiire internetiga palju  kiiremini, sest selleks on vaja ca kolm korda vähem tugijaamu kui 2600 Mhz puhul,” ütles EMT tehnoloogiadivisjoni direktor Tiit Tammiste. „Lisaks kindlustab 1800 MHz kasutamine ka parema siselevi. 2600 MHz on aga abiks suurte mahtude haldamisel.”

Praegu, kui jõuluvanad üritavad leida optimaalset teekonda iga kingisaajani ning firmad veavad klientidele omi kinke laiali, on tekkinud tõsine vajadus tarkvara järele, mis erinevad punktid linna peal ühendaks ühe optimaalse teekonnaga, et ei peaks edasi-tagasi niisama tühja sõitma. 

Muidugi ei taha infoajastu inimene kohe midagi ostma või alla laadima hakata - seda tehakse vaid siis, kui muud enam üle ei jää. Ja alati polegi põhjust. Online-teenuseid, mis teekonda arvutavad, on lausa palju.

Arvutimaailm nr 187 (detsember) on müügil. Järgmine number ilmub veebruaris 2012 (jaanuar jääb vahele, nagu varasematelgi aastatel). Selles numbris:

FOOKUS
Kastid lähevad Eestist ära?
Uurime spetsialistide abiga, kas Swedbanki väidetav kava viia serverid Eestist ära mõjuks meile teatud oludes hukutavalt või pole asi sugugi nii hull.
Lk 16

ARVAMUS
6 Vastasseis: WiFi kontorisse?
7 Eksperdid hindavad: Rovio.com
8 Kuidas LEGO robotiehitust ja meeskonnatööd õpetab

Detsembri Arvutimaailma suurt mobiilitesti tehes selgus, et meil pole ühtki head jõudlustesti programmi, mis võrdleks erinevatel platvormidel seadmeid. Ikka oli kas mõni platvorm puudu või hinnati jõudlust erinevalt.

Üks asi aga on kõigil seadmetel ühine - väga palju kasutatakse kõigi nendega veebi. Ja veebilehitseja peab väga tihti suutma kiirelt Javascripti koode jooksutada. See, kui kiirelt neid koode jooksutatakse, annab üsna hea hinnangu ka masina tegelikule võimekusele (lisaks sellele, kui hästi on tehtud brauser ja virtuaalmasina kood). Seega on üks võimalus seadmeid omavahel hinnata Javascripti jõudlustest.

Kahe SIM kaardi vajajatel on telefonide valik alati üsna kitsas olnud. Mittestandardse riistvara tõttu on nad pidanud leppima ka mittestandardse tarkvaraga - tavaliselt telefonitootja enda tehtud platvormil. Kuid LG Optimus Link Dual Sim (ehk LG Р698) paistab olema esimene kahe SIM-kaardiga Androiditelefon, mis siinkandis müüki tuleb.

Kahe SIM-kaardi toega Optimus Link töötab Android 2.3 platvormil. Ühe SIM-kaardi võib näiteks erakõnede jaoks telefoni panna ja teise kaardi ärikõnedeks. Mõlemad kaardid on korraga aktiivsed ja välja helistamiseks saab valida, milliselt SIM kaardilt kõne teha.

Telefon on varustatud ka kiiret sisujagamist võimaldava SmartShare´i liidese ning sotsiaalmeedia rakendusega Social+, mis lubab samaaegselt sooritada erinevate sotsiaalmeedia keskkondade uuendusi: jagada pilte, muusikat, videoid, GPS koordinaate ja muud teavet.