Samsung Electronics uuris, mida Baltimaade inimesed oma nutitelefonidega teevad ja selgus, et peamiselt kasutavad eestlased nutitelefone lisaks helistamisele ja sõnumite saatmisele ka internetis surfamiseks.

Kolmandik nutifonide kasutajatest loeb telefoni teel e-posti, saadab e-kirju ning kuulab muusikat peaaegu aeg iga päev. Viiendik nutikate telefonide kasutajatest teevad igapäevaselt telefoniga pilte ning veedavad aega sotsiaalvõrgustikes. Võrreldes lätlaste ja leedulastega vaatavad eestlased nutitelefoni abil enam videoid.

Püsiühendustest tihedas Euroopas, kus riike juba kaetakse ka 4G levialadega (näiteks Rootsis), alustab Eutelsat satelliit-interneti elluäratamist. Jõulude paiku Kasahstanist orbiidile saadetud sidesatelliit kasutab nn suunatud kiirte tehnoloogiat, suunates andmesidet 250 km läbimõõduga sektoritesse "kiirtena", mitte ühele laiale territooriumile korraga. 

Iga selline 250-kilomeetrine ala saab kasutada 900 Mbit/s mahtu, ühele kasutajale eraldatakse kuni 10 Mbit/s allalaadimist ja 4 Mbit/s üleslaadimist.

Kolmandat kevadet järjest kogunevad NATO küberkaitse spetsialistid Tallinna, sest NATO küberkaitse kompetentsikeskus korraldab 7.-10. juunil Draamateatris taas rahvusvahelise küberkaitse konverentsi. Üritus 290 osalejaga 37 riigist võtab põhiteemaks riiklike küberjõudude loomise ja arendamise. Konverentsi avab president Toomas Hendrik Ilves.

QR kood on Arvutimaailmas ka varem esinenud, aga kuna selle kohta on viimasel ajal jälle paar korda küsitud, siis kordame üle nüüd juba põhjalikumalt.

QR kood on põhimõtteliselt kahemöötmeline "vöötkood" ehk kindla standardiga mustvalge kujutis, mille sisse saab ära peita infot. QR koodi oskavad lugeda paljud seadmed, tavakasutaja jaoks aga on kõige tüüpilisem QR koodi lugeja mõni kaameraga mobiiltelefon, mis oskab saadud pilti vastava rakendusega töödelda.

(Arvutimaailm 4/11)

? Vahel on vaja luua seadmeid ja prototüüpe, kus riist- ja tarkvara hästi ja lihtsalt koos toimiks. Kas on olemas lihtsaid platvorme, millega saaks oma ideid katsetada?

! Üks selline platvorm on Arduino - avatud lähtekoodiga elektrooniline prototüüpimise platvorm, mille kõige suuremateks eelisteks on tarkvara ja riistvara lihtsus ning paindlikkus.

Arduino (vt arduino.cc) on loodud eelkõige kunstnikke, disainereid ja hobielektroonikuid silmas pidades, kuid on piisavalt võimas, et panna silmad särama ka nõudlikumal prototüübi loojal. Arduino on ühtlasi heaks alguspunktiks kõigile, kes soovivad tegeleda interaktiivsete objektidega alates robotitest, telekamängudest ja trummimasinatest kuni juhtmevabade kliimasensorite, 3D printerite ning nutikate valveseadmeteni välja.

Elisa kehtestab m-interneti kasutajale kiirusepiirangu juhul, kui klient on ühe kuu jooksul kasutanud mobiilset internetti suuremas mahus kui 50 gigabaiti. Sellega tahetakse vabastada mobiilse interneti ressurss tavakasutajatele, kes näiteks torrentiga suuri faile pidevalt alla ei laadi.

Enne piirangute seadmist teavitatakse sellest klienti SMS-iga ning kui klient sõnumi järgselt oma internetikasutust korrigeerib, siis Elisa piirangut ei rakenda. Kui hoiatus ei mõju, piiratakse kliendi mobiilse interneti kasutus kuni jooksva kuu lõpuni kiirusele 200 kbit/s allalaadimisel ja 50 kbit/ üleslaadimisel, millest teavitatakse klienti samuti SMS-iga. 

Parimate tuleviku telekommunikatsiooniteenuse lahenduste leidmiseks korraldatud konkursile laekunud 27 võistlustöö seast tunnistati parimaks Ilmar Kurvitsa töö „Healthconnect“, mis lihtsustab mobiilse rakenduse näol käsimüügiravimite ja neisse puutuva info leidmist ning ravimite ostmist.

Grand Prix vääriliseks peetud „Healthconnect“ on põhimõtteliselt m-apteek, mis aitab huvilisel leida nii lähimat apteeki kui ka vajalikku ravimit ning saada infot ravimi omaduste ja hinna kohta. Rakendust on võimalik kasutada mobiilse makse teostamiseks ning edasiarenduse korral ka spetsialistiga ühenduse saamiseks, et nõu küsida. Riikidel oleks võimalik antud rakenduse abil näiteks kriisiolukordades ja –piirkondades ravimiinfot jagada.

Kui varem pidid näiteks kärudega tegelevad firmad domeeninimes hoopis karudega tegelema, siis juuni keskel võib omale ära registreerida õige, täpitähtedega domeeni. Karurent.ee-st saab siis kärurent.ee, nii nagu peab. Esimese nädalaga on praegu kehtival päikesetõusuperioodil tehtud taotlusi 20 täpitähtedega domeenile.

Täna valiti Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) Nõukogu koosolekul IT Kolledži uueks rektoriks Tiit Roosmaa. EITSA Nõukogu poolt määratud rektor asub ametisse viieks aastaks.

EITSA Nõukogu kohtus tänasel koosolekul nelja rektorikandidaadiga. EITSA juhatuse esimehe Toomas Sõmera sõnul oli konkurss pingeline tänu väärikatele kandidaatidele. „Peale analüüsi ja tõsist diskussiooni tegi Nõukogu otsuse asuda lepingu läbirääkimistesse IT Kolledži rektori ametikohale Tiit Roosmaaga," ütles Toomas Sõmera.

Alates 3. jaanuarist 2011 rektori kohusetäitjana ametis olnud Linnar Viik enda kandidatuuri üles ei seadnud.

Nagu selgub Baltimaades läbi viidud mobiilikasutajate uuringust, on nüüd igal viiendal mobiilikasutajal Eestis taskus nutitelefon.

Uuringu viis maikuus läbi Samsung Electronics ja küsitles igas riigis rohkem kui tuhandet inimest, et kaardistada nutitelefonide kasutajate eelistusi. Tulemuste kohaselt on kõige enam nutitelefonide kasutajaid Leedus - 28 protsenti, seejärel Eestis - 21 protsenti ning viimasel kohal on Läti 15 protsendiga.

Uuringu tulemuste põhjal on Eesti nutitelefoni kasutaja keskmisest suurema sissetulekuga ning vanem kui 25 eluaastat. 58 protsenti siinsetest nutitelefonide kasutajatest on naised.