(Arvutimaailm 4/11)

? Veebruariga jõudis kätte hetk, mil viimased allesjäänud IPv4 aadressiplokid välja jagati. Selle sündmusega algas uus ajajärk Interneti ajaloos. IPv4 aadressid on otsakorral, aga maailm pole valmis IPv6 jaoks. Mis nüüd saab?

! Ülemaailmse Interneti tõrgeteta toimimiseks on juba ammu välja arendatud uus standard, IPv6. See lahendab 4,3 miljardi IPv4 aadressi otsalõppemise probleemi, sest pakub 2¹²⁸ unikaalset internetiaadressi, mida peaks jätkuma kauaks.

Interneti protokolli versioon 4 (IPv4) on praeguseni domineeriv protokoll internetis. IPv4 töötati välja 70-ndatel. Ligi 4,3 miljardit võimalikku aadressi on jaotatud 255 plokiks, millest igaüks sisaldab 16 miljonit aadressi.

24. augustil sai valmis esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin. Esimese osa viimane kaabel ühendati Antslas.

Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid, pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.

Täna esitleti Nokia Eesti kontoris ka meie ajakirjanikele uut Nokia MeeGo platvormil nutitelefoni Nokia N9. Igati sile ja kiire, aga põhiküsimus on, kes seda hakkaks ihaldama?

Nokia Symbiani fännid, kes on harjunud avaekraanil oma kuut lahtrit oluliste asjadega täitma, peavad ilmselt MeeGot võõraks. iPhone´i kasutajad aga leiavad üht-teist tuttavat. Eriti tuttav paistab neile N9 karp :) aga ka ikoonid avaekraanil, mis meenutavad pigem esimesi iPhone´ide põlvkonna mudeleid, kus rakendusi ei saanud veel grupeerida. Samuti on tuttav sisseehitatud ja mittevahetatav aku ning mälukaardi pesa puudumine. Kuid vaevalt et Apple´i imidžit hindavad kasutajad pigem vanamoelisuse hõnguga Nokia leeri massiliselt üle läheksid.

(Arvutimaailm 7-8/11)

Eesti Interneti Kogukonna esimees Elver Loho alustas, nagu nii mõnedki teised, ema töö juures arvutis mängimas käies. Praegusest tööst lubas ta rääkida alles sügisel. Aga millest kõik alguse sai, sellest saab kohe teada.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Ema töötas firmas, kus olid palgal paar kujundajat. Vahel üks neist tööl ei olnud, siis sai tema arvutis aeg-ajalt midagi mängida. Windows oli siis vist 3.11 veel.

Esimene oma arvuti?

Teismelisena jõuluks saadud 300 MHz Celeron. Pööningul peaks siiamaani alles olema. Henn Sarv vist telekas näitas, et Windowsi plaadi peal on QBasic.exe. Otsisin üles ja sain esimesed kogemused programmeerimisega.

Arvutimaailm nr 183 (juuli-august 2011) on müügil alates 17. augustist. Selles numbris:

FOOKUS
E-kviitung tühjendab rahakoti
Meie rahakotid on paberipahna täis – tšekid raamatupidajale. ITL aga tahab neist vabaneda – e-tšekk lõpetab ühe suurima tüütu paberimajanduse meie ärielus.
Lk 16

ARVAMUS
6 Kas vabavaraline majandustarkvara pakub konkurentsi? (vaata Facebooki hääletust)
7 Eksperdid hindavad: roosta.ee
8 Raimund Ubar: teadus ja tööstus peavad lähenema

Android Marketis Eesti rakendusi otsides hakkas silma üks pealtnäha üsna tavaline - Diktofon. Aga... lähemalt uurides on see siiski asi, millele peaksid tormi jooksma kõik ajakirjanikud, sekretärid, ärimehed, õpetajad ja paljud teised, kellel vaja midagi lindistada ja pärast jutt kirja panna. Nimelt oskab Diktofon eesti keelt. Mitte lihtsalt ei oska, vaid saab aru ka eestikeelsest kõnest ning oskab seda tekstiks ümber panna. 

Androidirakendus ise on lihtsa elementaarse kasutajaliidesega ja aitab helifailides korda luua: märgistada teemadega, otsida helifaili sees (transkribeeritud tekstide abil muidugi) ja tuvastada, mitu inimest räägib. Otsingusõna järgi saab hakata lindistust maha mängima just sellest kohast, kus see sõna "lindil" öeldi.

(Arvutimaailm 3/11)

? Pilvandmetöötlusega seonduvate õiguslike küsimuste hulk võtab isegi advokaatidel aeg-ajalt silme eest kirjuks. Kuidas mittejuristid saaksid paremini mõista juriidilist raamistikku, milles pilvedega seoses tegutsetakse?

! Inglise advokaat Renzo Marchini teeb oma hiljuti ilmunud raamatus „Cloud Computing. A Practical Introduction to the Legal Issues“ huvipakkuva sissejuhatuse pilveraalinduse õiguslikku poolde.

Raamat võtab meeldivalt praktilises võtmes kokku pilveraalinduse õiguslikud riskid ja võimalused. Olles küll praktiseeriv advokaat, on autor spetsiaalselt vältinud juriidilistesse üksikasjadesse laskumist.

Androiditelefonide seast pole just palju valida selliseid isendeid, millega mutta või vette võiks minna. Motorola Defy oli (veebruari Arvutimaailmas) üks esimesi üldse, mis siinmail müügile saabus. Nüüd võib ka Samsungi uue nutitelefoniga Galaxy Xcover kontorist välja minna karmimatesse oludesse.

Operatsioonisüsteemiks on vastupidavustelefonil Android 2.3 Gingerbread ja puuteekraaniga nutitelefon Xcover (mudel GT-S5690) on nii vee- kui tolmukindel, vastates standardile IP67. Kulumisele ja niiskuskahjustustele vastu pidavatest materjalidest disainitud telefon on veekindel kuni meetri sügavuses vees (kuni 30 minutit) ja kaitstud väikeste igapäevaste õnnetuste eest. Ekraani klaas on täiendavalt tugevdatud ning kriimustustele paremini vastupidavam.

Eelmisel kevadel testisime aasta HTC HD2 mobiili, mis oli varustatud Microsofti viimase Windows Mobile 6.5 operatsioonisüsteemiga. Veel 2009. aasta lõpus oli HTC HD2 üks vingematest nutitelefonidest ja kasutajaliides oli hea riistvaraga telefonis HTC enda poolt korralikult üle disainitud, nii et Windows Mobile´i puudused eriti välja ei paistnudki.

Garage48 ehk 48 tunni tarkvaramaraton nädalalõpul jätkab sügisest taas. Järgmine üritus peetakse Tartus 26.-28. augustil ja peale seda kolitakse taas välismaale.

Tartus võetakse fookusesse mobiilirakendused. Neid on Garage48 üritustel palju ka varem tehtud, kuid põhirõhk on seni kaldunud veebirakenduste tegemisele. Veebilahendustele siiski kätt ette ei panda. 

Tartu üritus tuleb uuenduslik. Lisaks kohapeal moodustatud meeskondadele antakse võimalus oma riiulil seisvad ideed ellu viia ka juba toimivatel ettevõtete meeskondadel.