fbpx Lahendused | AM.ee

Lahendused

Igale probleemile on lahendus.


Arducopter – mänguasi kohtub luure ja äriga

Laste mänguasjad on läinud juba nii heaks ja professionaalseks, nii et kas meil on mõtet osta kalleid luure- ja valveseadmeid, äkki sobivad isetehtavad kopteridki?

Nii see peaaegu ongi. Arduino-laadsed litsentsivabad komplektid aitavad teha lisaks lõbusatele mänguasjadele ka professionaalseid patrullivaid droone, valve- ja vaatlusseadmeid.

Arducopter on nelja propelleriga nn kvadrokopter, mille ehitus on täielikult „avatud lähtekoodiga“ ehk nii füüsilised detailid kui kaasatulev tarkvara on vabalt kopeeritav Creative Commons 3.0 litsentsiga tingimusel, et selle põhjal arendatavad tooted on samuti sama litsentsiga.

Miks valida digitaalne valvesüsteem?

Analoog-videovalve oli aastaid tagasi ainuke võimalik turvalahendus. Nüüd enam mitte. Eelistused kalduvad digitaalse valvesüsteemi kasuks, nii nagu digitaalne on muudeski valdkondades analoogset kõrvale tõrjumas. Saksa turvasüsteemide tootja Mobotix saatis AM-ile analoog- ja digitaalsete süsteemide võrdluseks kümmekond soovituslikku punkti, millele võiks mõelda enne videovalvesüsteemi paigaldamist.

Detailselt ja HD kvaliteediga salvestavad megapiksel-IP-kaamerad. Analoogtehnoloogiaga on otseülekanne kuni 0,4 megapikslit ja salvestatud pilt reeglina vaid 0,1 megapikslit (CIF). Megapikslised IP-võrgukaamerad on aga 3,1 megapikslise pildisensoriga ja lindistavad umbes 30 korda detailsemalt kui analoogtehnoloogiaga kaamerad.

Printimislahendused iPadiga

? AirPrint iPadil ei ole piisavalt funktsionaalne. Kuidas printimist tahvelarvutil täiustada?

! iPadile on loodud hulgaliselt rakendusi erinevate tootjate poolt.

Ehkki üha rohkem dokumente liigub e-formaadis, on endiselt vajadus printimise järele. Paljulevinud on võrguprinter, eriti neil, kes kasutavad sülearvutit või puutetundliku seadet, millega on lihtne igal pool printida, juhtmetest sõltumata.

Apple’i puutetundlikele seadmetele on sisseehitatud AirPrint, millel on ka teatud ühilduvad printerid. Ent see pole nii täiuslik kui näiteks Maci arvutites. Lahendus – kas printida välja dokument ilma korrigeerimata või otsida rakendusi, mis laseks seda vastavalt soovile muuta.

Kiirlahendus: ProtectStar iShredder

Juhul, kui vana iPad või iPhone ei vasta enam soovitud nõuetele ning plaanis see maha müüa või lihtsalt ära anda, tekib probleem - isiklikud fotod, e-kirjad, kontaktid ja kogu muu sisu on sees.

Võimalus on ka ära visata, ent jälg jääb ikka kuhugi maha ning tehaseseadete taastamine ei ole piisav.

Kuigi rakenduse kustutamisel ei ilmu need enam menüüsse, jäävad need endiselt välkmällu, kus teatud vahendite abil saab andmed taastada. Kasutades aplikatsiooni ProtectStar iShredder Pro saab seda ära hoida.

ProtectStar iShredder kirjutab üle seadme kogu vaba mahu kuni 50 korda ning seda on võimalik iPadi installida isegi pärast tehase seadete taastamist. 

Kas kasutajakeskne disain ja paindlik tarkvaraarendus on võimelised ühe katuse all elama?

Mida aeg edasi, seda kindlamini kinnitavad tarkvaraarenduses kanda agiilsed metoodikad. Olgu tegu Scrum-i või Extreme Programming-ga, jagavad nad kõik ühtset eesmärki – saada võimalikult paindlikult ning mõistliku ressursikuluga valmis tarkvarajupp, mis vastaks täpselt kliendi ärinõudmistele. Kui aga klassikalised arendusmetoodikate puhul näeb klient töö lõpptulemust alles mitme kuu möödudes, siis agiilsete metoodikate puhul on esialgne variant valmis juba umbkaudu nädalaga.

See aga asetab UX-disainerid pisut kehva olukorda – kuidas leida aega niivõrd kiire arendusprotsessi jooksul kasutatavusloomele, mis on juba iseenesest vägagi aeganõudev protsess?

Raspberry Pi - mikroarvuti ootamine tasus ära

(Arvutimaailm 10/12)

? On palju olukordi, kus täismõõtmeline arvuti on liiga suur, võimas, kallis ja kohmakas. Mis oleks aga hea universaalne vahend, kui vaja väikest, odavat, siiski kiiret ja piisavalt võimast masinat?

! Mikroarvuteid on juba aastakümneid tehtud, kuid pole neil olnud eriliselt suurt edu. Suurbritannias valminud Raspberry Pi-st võib aga saada selline esimene universaalne seade, mida kasutada lihtsast koduarvutist mõne tehasemooduli juhtimiseni.

MADIS VESKIMEISTER
Pingviinitiivul OÜ juhataja

Päikeseenergia teeb vabaks

(Arvutimaailm 9/12)

Põlevkivielektri maad kujutatakse ette süngetesse pilvedesse mattunud korstnatega Mordorina. Kus on päike? Paksude põlevkivitossu pilvede taga. Talvel on pealegi polaaröö ka. Kuid esimeses päikeseenergiajaamas Võru lähedal usutakse, et päike teeb Eestis elektrit piisavalt.

USAst paarkümmend aastat tagasi Eestisse kolinud endine väliseestlane Viido Polikarpus usub, et päike teeb põlevkivienergiast vabaks. Kuigi ametnikega jagelemisest jäi Tallinnas restoraniäri soiku, on endisel USA sõjaväelasel plaanid suured: päike paistab Lõuna-Eestis Võru lähedal eredamalt kui uuringute tegijad arvata oskavad ning valgusküllasele mäenõlvale kerkivad metallkonstruktsioonid. Ikka selleks, et varsti päikeseenergiat ammutada ja see elektriks muuta.

Elektrooniline Lible ehk kirikukell sai automaatika

(Arvutimaailm 7-8/12)

? Arvutid juhivad traktoreid, inimeste elu käib aina rohkem elektroonika järgi. Kas ajaloolised inimeste juhtida olnud tegevused võetakse ka masinate poolt üle?

! Tundub, et nii see on, sest ka kirikukelli hakkavad juhtima arvutid, mis ei eksi ja ei hiline nii nagu mõnikord kellamehed.

Kell on saamas 12 päeval. Rakvere Mihkli (Püha Miikaeli) kiriku tunni- ja pooltunnikella juhtiv programmkell Apollo II võtab ühenduse Frankfurdi raadiomastiga ja kirikukellad kajavad üle Rakvere linna. Rakvere kogudus on üks esimestest Eestis, kus tehakse kirikuõpetaja töö lihtsamaks sellega, et kiriku viit kella helistab elektroonika.

Nutiteler kontoris – kas kisub liiga koduseks?

(Arvutimaailm 7-8/12)

Nutitelerid on telekatootjate jaoks uus hingamine. Nüüd kohtab neid peamiselt meelelahutuseks mõeldud ekraane juba ka kontoris. Kas koosolekuruumi kolinud lameteler on ikka õige töötegemise asi, seda proovisimegi.

Varem on Arvutimaailma toimetus telekate testimise tagasi lükanud, kuna need kuuluvad ikkagi koju. Äris pole eriti oluline, missugune seade puhkenurgas mõnikord jalgpalli näitab. Seekord aga said võetud nii Samsungi kui LG nutitelerid. Pole välistatud ka Panasonicu peagi saabuva isendi läbiproovimine – nähes, kui paljudes kontorites on väiksemates koosolekuruumides juba telerid projektorite asemele ilmunud. Pealegi oskavad nutikad televiisorid lisaks presentatsiooni näitamisele ka videokonverentsi pidada.

iModela – 3D printer töölaual

(Arvutimaailm 4/12)

? 3D mudelite väljalõikamiseks tuli tavaliselt pöörduda mõne teadusasutuse või kalli teenusepakkuja juurde, sest 3D printerid maksavad väga palju. Kas selles valdkonnas on hakatud ka väiksema eelarvega firmadele midagi lihtsalt kasutatavat tootma?

! 3D printerid ongi muutunud nüüd hinnalt soodsaks ja mõõtmetelt lausa töölauale sobivaks. Üks selline on Jaapanis loodud iModela – tavalise printeri mõõtu seade, mis lõikab soovitud keha plastiku-või kummilaadsest materjalist välja.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.