Muidugi oli see tuttav tunne meie aastase Nokia Lumia 635 testi kõrval haarata kätte üks teine Lumia - numbriga 930. Raske, külm, soliidne - muidugi ka kallis, sest Eesti poed küsivad selle eest ligi 550 eurot.

Karbist välja võttes üllatas kõigepealt SIM-kaardi luuk. Ega palju muid luuke polegi, sest tagakaant ei saa eemaldada ning akut ei saa vahetada. Nano-SIM käib sisse kleepsust luuki (või sahtlit) telefoni sisemusest välja tõmmates. Siis peaks plaanide järgi rändama see abistav kleeps prügikasti ja SIM-i hiljem kätte saama küünte abiga. Küünte osas aga võib omakorda vaja minna pediküüri abi.

Seekordsel Eesti kaardistamisel on Google ette võtnud vaid suuremad ja olulisemad kohad. Kuni augusti lõpuni sõidavad Google StreetView tehnoloogial põhinevaid välitöid tegevad autod ringi Regio juhtidega. Kogutakse GPS asukohti, pilte ja lasermõõdistamise teel saadud objektide kujusid ja liiklusmärkide infot.

StreetView rakenduses olevat pildimaterjali uuendatakse seekord vaid Eesti suuremates linnades, sõidetakse linnade keskosades ja suurematel tänavatel, autod liiguvad vaid mööda avalikke teid ja olulisi turismiobjekte.

Google Map Makeri Riia ürituse teine päev algas samas kohas, kus eelmine ehk Ostas Skati restorani- ja konverentsikeskuses. Pilved olid hajunud, palav, arvutid kõigil relvastusena kaasas ja algamas Google Map Up ehk kaarditäiendusmaraton. Tavaliste hackathlonidega võrreldes oli see küll tunduvalt lühem - vaid kolm tundi, kuid kodus ette valmistamata ikkagi piisavalt närvesööv.

19. veebruarist saavad kõik Eestis Google´i kaarte parandada ja täiendada ning nüüd istumegi me, neli Eesti Map Makerit just algaval Google Map Up´il. Lattelekomi Internet on aeglane, tuuakse kiirema WiFi paroolid. Enne aga räägivad üks õpetaja Poolast ja tema abiline sellest, kuidas kaarte õigesti täiendada. Näiteks kui on satelliidipilt, mille abil kaardile joonistada majasid, siis katuse järgi on küll hea joonistada maja kontuure, kuid vundament asub satelliidipildil nihkes, sest satelliit ei pildista maju tavaliselt otse nö "lagipähe".

Seda ei juhtu just iga kuu (või aasta), et Baltimaades mõni suurem Google´i ettevõtmine toimub. Google´il nimelt pole üheski siinses riigis oma esindust. Kuid sel nädalavahetusel otsustas tehnoloogiagigant siiski Riiga kokku kutsuda kõigist kolmest Balti riigist nn rahvakaardistajad – need, kes oma vabatahtliku töö ja Google Map Makeri abiga igapäevaselt Google´i kaarte täiendavad.

Kaarditegijaid oli Eestist neli, Lätist 3 ja ülejäänud bussitäis koosnes leedukatest. Just üks bussitäis neid inimesi oligi. Miks nii? Sest ka Eesti ja Läti asjad käivad läbi Leedu, Leedus pole küll ka Google´i esindust, aga esindatus on siiski aste kõrgemal tasemel kui meil ja Lätis.

Tasuta (ja tasulist) antiviirust pakkuv Amsterdamis asuv IT-ettevõte AVG pani kirja kõik need kurjad äpp´id, mis tarvitavad sinu nutitelefonis kõige rohkem akut, mälu ja andmesidet.

Praeguseks on olemas juba miljon erinevat Androidi äpp´i, kirjutab AVG oma blogis. Ja suur osa neist on sellised, mis tarvitavad rõõmuga ära kogu mobiiliressursi. Teised jälle on säästlikumad.

Keskmine mobiilikasutaja on omale alla laadinud 25 äppi. Vaata, kas mõni neist õgarditest on ka sinu telefonis pesitsemas.

Windows 8-ga masinate tootjad on üritanud neid erinevat viisi väänduma ja kokku-lahti käima panna, et saaks kasutada nii traditsioonilise sülearvuti kui tahvlina. Acer on oma Switch 10-ga sedasama üritanud ja nende uus lahendus näeb ette klaviatuuri- ja ekraaniosa kinnitamist kahe tüübliga. Nii saab kasutada kas tahvlina või klaviatuuriga sülearvutina, nii nagu ise tahad. Kokku on neli erinevat kasutusvõimalust - sülearvuti, tahvel, ekraan ja "telk".

Nutiseadmel on magnetitel põhinev nn Acer Snap Hinge´i ühendus, mis aitab mugavalt režiimide vahel liikuda, ühendada klaviatuuri ilma tülikate riivideta ning kasutada vajadusel täiendavaid salvestusseadmeid.

Kujuta ette olukorda, kus sinu ettevõttes on töötajatel töövahendid (sülearvuti, tahvelarvuti või nutitelefon), mis vastavad nende isiklikele eelistustele ja teevad neid rõõmsamaks. Mis veel parem, nad maksid nende eest ning kannavad ka ise hoolt seadmete eest. Kõige tipuks teevad nad tööd oma lõunapauside ajal või peale tööpäeva lõppu – see on üks peamine idee, mis on BYOD trendi taga. Muidugi pole kõik päris nii roosiline, kuid siiski teel selles suunas.

Tutvustamegi selles loos neljatähelist lühendit BYOD, toome välja selle IT strateegia rakendamise positiivseid ja negatiivseid külgi ning anname soovitusi ka selle rakendamiseks.

^{FOTO: (CC) INTEL FREE PRESS}

Tehnoloogiaettevõtte LG Electronics täidab hõredat nišši ja laiendab oma nutitoodete valikut uue KizONi kantava seadmega lastele. KizON on disainitud spetsiaalselt eel- ja algkoolilastele, mis laseb vanematel mugavalt oma lastel silma peal hoida. Kasutades GPS-iga asukohamääramist ja WiFi-ühendust, annab KizON lapsevanemate nutitelefonidele reaalajas infot laste asukoha kohta.

Eile tegi Tele2 tegevdirektor Argo Virkebau Tehnopoli Startup Inkubaatori juhile Marek Mühlbergile Eesti ja lähiriikide esimese ülikvaliteetse 4G häälkõne. Kas kõneteenus, mis kipub muu andmesideteenuse kõrval vaikselt taanduma, saab LTE-ga uue hingamise?

Argo Virkebau sõnul on 4G kõne väga eriline kogemus otse tulevikust – heli on nii selge, et tundub nagu teine inimene oleks otse kõrval. “4G kõne algab momentaalselt kohe peale valimist ning võtab 40% vähem energiat. Samuti on võrk efektiivsem ja samas kohas saab kordades rohkem inimesi korraga helistada, mis on hea lahendus laulupeo mastaabis suurüritustel,” ütles Virkebau.