Reedel, 20. mail sõlmisid IT Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool ning Hiina tehnoloogiaettevõte Huawei vastastikuse mõistmise memorandumi, mis tähistab üliõpilastele suunatud õppeprogrammi „Seeds for the Future“ algust.
Eestis tehakse sõjamasinaid, mis liiguvad ise ja kahuriliha eesliinile ei vea. Eestis arendatud ja toodetud kaugjuhitav mehitamata roomiksõiduk THeMIS sai Kevadtormi ajal esmakordselt testitud sõjalise õppuse tingimustes.
Mida toob meile 2016. aasta ja mida kaugem tulevik? Keiichi Matsuda kuueminutine film näitab, mis juhtub, kui täiendatud reaalsus, Hololens, virtuaalprillid ja muud lähitulevikuks ennustatavad uued tehnoloogiad igapäevasesse ellu tulevad. Skisofreeniline maailm, kus meie vaateväli kaetakse ka tänaval erinevate teenuste ja maailmadega kuni tüüpiliste masinlike klienditeenindajateni välja, kes saavutavad tehismaailmas täiest uue mõõtme... hulluksajava mõõtme.
Google Street Views sisevaateid aina lisandub - neid ei tee enam Google´i inimesed ise, vaid kohalikud sertifitseeritud kaameramehed. Üks neist on Artjom Troitski, kellega käisime Tallinna Ülikooli kaardistamas.
Amazon ja Microsoft on inimkõne mõistvat tehisintellekti juba mõnda aega arendanud, nüüd teeb ka Google esimese füüsilise sammu oma uue, soolatopsi meenutava tootega Google Home. See on karp, mis kuulab kaugmikrofonidega, mida sa räägid, saab jutust ja käsklustest aru ning vastavalt saadud ülesannetele kas otsib midagi netist, paneb muusika mängima, keerab termostaadist sooja juurde, salvestab pere-elu valvekaamerast või lihtsalt arendab tehisintelligentset vestlust.
Ainult 130 dollarit ja kõrva paigaldatav lihtne automaattõlk on varsti sinu! idufirma Waverly Labs teeb Bluetoothiga kõrva asetatavat seadet, mis kuulab, mis vestluspartneril öelda on ja tõlgib selle jooksvalt sinu soovitud keelde. Kõlaripaar maksab 130 dollarit - ühe pistad enda, teise vestluspartneri kõrva.
Kumb on kiirem, kas kaabel- või traadita Internet? Mõni aeg tagasi oli vastus üks: kaabel muidugi. Aga kui kaablis ei jookse valgus, vaid peab läbi ajama aastakümnete vanuse vask-kaabliga, nn koaksiaaliga, ille kaudu kunagi analoog-telekanaleid koju toimetati? Siis on võitlus juba üsna tasavägine. Põhjanaabrite Nokia on selles valdkonnas tegija ning pole püssi põõsasse visanud. 10 Gbit/s üles- ja allalaadimiskiirus on saavutatud DOCSIS 3.1 standardiga üle hübriidvõrgu: koaksiaalkaabel jookseb lõppkasutaja juurest jautusseadmesse, kust edasi läheb valguskaabel teenusepakkuja juurde.
Nutistu ehk asjade interneti ajastul on kätte jõudnud defitsiit. Amazon paiskas müüki oma universaalse programmeeritava WiFi-ga Dash-nupu, mis enne oli mõeldud kindlate ostude, näiteks pesupulbri tellimiseks koju ühe nupuvajutsega, kuid AWS IoT Button on universaalne - selle saab programmeerida tegema peaaegu mida iganes. Näiteks võib nupuvajutusega tellida ukse taha kulleri pesupulbri või hoopis kasti õllega, kutsuda takso või pigem Uberi auto, loendada midagi (nupuvajutustega), helistada või alarmeerida ärevast olukorrast, avada või sulgeda uksi, käivitada masinaid, kutsuda klienditeenindaja jne.
Nutikellahullus jätkub Fitbiti kellaga – selle tootja tooteid pole küll AM-i testimislaual varem olnud, kuid Fitbiti äpp on vana tuttav – see käib juba pool aastat kaasas meie aastasel Microsoft Lumia 640 XL-i testil.
Nimelt on Fitbiti äpp väga hea aktiivsusjälgija ka ilma kellata – korjab andmeid sammude ja läbitud vahemaade kohta nutitelefonist endast, mida Windows 10 Mobile lahkelt edastab.
Kuid kellaga on muidugi teine tera. Klickist testi küsitud Fitbit Blaze on kirjade järgi kauem kui ühe päeva kestva akuga. Lausa viis päeva pidi kestma. Neid ridu kirjutades on kuues päev õhtusse jõudmas ja aku näitab ikka veel vaid poole peale tühjenemist. Kuidas on see võimalik?
? Müügile on tulnud nõgusad mobiilid ja telekad. Kas see on lihtsalt kaardus vormide disainihullusega kaasaminek või on siin ka mingi praktiline kasu sees?
! Kordame üle, miks siis kunagi nõgusate ekraanide peale üle minema hakati - kui vaadata lamedat, siis on pilt keskkohast lähemal kui servadest, järelikult moonutab.
Kuid ainult nii lihtne see ka pole.
Samsung saatis veel mõned põhjendused, miks nõgus on hea. Lisagem, et nõgus võib mõnikord halb olla sellepärast, et istuma peab üsna teleri ees, muidu kaardus pinnalt kogu pilti normaalselt vaadata ei saa näiteks toanurgast. Samuti on alati olemas üks peegeldustripp (õnneks mitte laik, nagu lamedatel teleritel), mis aknast sisse paistva valgusega toas võib vaatamist pisut häirida. Ka on nõgus kallim. Kuid laskem nüüd kõlada nõgusa teleri eelistel.