13. juunini saab end registreerida Tartu Ülikooli vabaainele "Arvutimängude loomine ja disain", kus kursuse läbija saab kõik põhiteadmised plaanipäraseks arvutimängude loomiseks (sh mängude psühholoogia, analüüs ja turustamine), oskuse luua mänguideedest praktilisi kavandeid ning neid projektina ellu viia.

Kursuse käigus valmib õppijal ka arvutimängukavand ning koos tiimiga luuakse arvutimäng. Osalejad saavad lektorilt ja ülikoolilt abi mänguloomise tiimide koostamisel, partnerite leidmisel ning oma mängude turustamisel pärast kursuse läbimist.

(Arvutimaailm 4/11)

Oleme taas pärast kümnendi tagust Tiigrihüppe initsiatiivi IKT arengu sõlmpunktis. Tunnetus, et meie riigi väiksuse puhul annab innovatsioon ja teadmistemahukas tootmine parima väljundi just e-ühiskonna arendamisel, on jõudnud IT-ringkondadest uue valitusliidu programmdokumentidesse.

13. juunist asub Elisa ärikliendiüksust juhtima Jüri Teemant, kes seitse viimast aastat on olnud ametis Nokia Eestis. Elisa Eestis tegeleb ta firma äri- ja korporatiivturgude arengu juhtimisega.

13 aastat telekommunikatsiooni valdkonnaga seotud olnud Jüri Teemant märkis, et Elisa kui suurettevõte on oma väärtustega talle lähedane. „Kindlasti pühendun täielikult Elisa jätkuva edu tagamisele Eesti turul, kus minu põhiline rõhk on just Eesti äridele ja ettevõtjatele suunatud uute terviklahenduste turuletoomine ja kliendisuhete arendamine,“ ütles Jüri Teemant.

Kuulujutud said täna ametliku kinnituse: Computex Taipei Microsofti partnerüritusel tutvustas Microsoft esimest korda avalikkusele oma uue operatsioonisüsteemi olemust põhjalikumalt.

Töönimetusega "Windows 8" arendatav operatsioonisüsteem tuleb nii väiksemate ekraanidega puutetundlikele tahvlitele kui suure ekraaniga meediakeskustele. 

Täiesti uue välimusega on nn avaekraan (allpool pildil), kust saab kiiresti rakendusi käivitada. Veidi meenutab see Microsofti Windows Phone 7 mobiiliplatvormi edasiarendust. Avaekraan asendab senise Windowsi Start-menüü üle-ekraanilise menüüga (kuid ka vanamoodi töölaud on endiselt kättesaadav).

Samsung Electronics uuris, mida Baltimaade inimesed oma nutitelefonidega teevad ja selgus, et peamiselt kasutavad eestlased nutitelefone lisaks helistamisele ja sõnumite saatmisele ka internetis surfamiseks.

Kolmandik nutifonide kasutajatest loeb telefoni teel e-posti, saadab e-kirju ning kuulab muusikat peaaegu aeg iga päev. Viiendik nutikate telefonide kasutajatest teevad igapäevaselt telefoniga pilte ning veedavad aega sotsiaalvõrgustikes. Võrreldes lätlaste ja leedulastega vaatavad eestlased nutitelefoni abil enam videoid.

Püsiühendustest tihedas Euroopas, kus riike juba kaetakse ka 4G levialadega (näiteks Rootsis), alustab Eutelsat satelliit-interneti elluäratamist. Jõulude paiku Kasahstanist orbiidile saadetud sidesatelliit kasutab nn suunatud kiirte tehnoloogiat, suunates andmesidet 250 km läbimõõduga sektoritesse "kiirtena", mitte ühele laiale territooriumile korraga. 

Iga selline 250-kilomeetrine ala saab kasutada 900 Mbit/s mahtu, ühele kasutajale eraldatakse kuni 10 Mbit/s allalaadimist ja 4 Mbit/s üleslaadimist.

Kolmandat kevadet järjest kogunevad NATO küberkaitse spetsialistid Tallinna, sest NATO küberkaitse kompetentsikeskus korraldab 7.-10. juunil Draamateatris taas rahvusvahelise küberkaitse konverentsi. Üritus 290 osalejaga 37 riigist võtab põhiteemaks riiklike küberjõudude loomise ja arendamise. Konverentsi avab president Toomas Hendrik Ilves.

QR kood on Arvutimaailmas ka varem esinenud, aga kuna selle kohta on viimasel ajal jälle paar korda küsitud, siis kordame üle nüüd juba põhjalikumalt.

QR kood on põhimõtteliselt kahemöötmeline "vöötkood" ehk kindla standardiga mustvalge kujutis, mille sisse saab ära peita infot. QR koodi oskavad lugeda paljud seadmed, tavakasutaja jaoks aga on kõige tüüpilisem QR koodi lugeja mõni kaameraga mobiiltelefon, mis oskab saadud pilti vastava rakendusega töödelda.

(Arvutimaailm 4/11)

? Vahel on vaja luua seadmeid ja prototüüpe, kus riist- ja tarkvara hästi ja lihtsalt koos toimiks. Kas on olemas lihtsaid platvorme, millega saaks oma ideid katsetada?

! Üks selline platvorm on Arduino - avatud lähtekoodiga elektrooniline prototüüpimise platvorm, mille kõige suuremateks eelisteks on tarkvara ja riistvara lihtsus ning paindlikkus.

Arduino (vt arduino.cc) on loodud eelkõige kunstnikke, disainereid ja hobielektroonikuid silmas pidades, kuid on piisavalt võimas, et panna silmad särama ka nõudlikumal prototüübi loojal. Arduino on ühtlasi heaks alguspunktiks kõigile, kes soovivad tegeleda interaktiivsete objektidega alates robotitest, telekamängudest ja trummimasinatest kuni juhtmevabade kliimasensorite, 3D printerite ning nutikate valveseadmeteni välja.

Elisa kehtestab m-interneti kasutajale kiirusepiirangu juhul, kui klient on ühe kuu jooksul kasutanud mobiilset internetti suuremas mahus kui 50 gigabaiti. Sellega tahetakse vabastada mobiilse interneti ressurss tavakasutajatele, kes näiteks torrentiga suuri faile pidevalt alla ei laadi.

Enne piirangute seadmist teavitatakse sellest klienti SMS-iga ning kui klient sõnumi järgselt oma internetikasutust korrigeerib, siis Elisa piirangut ei rakenda. Kui hoiatus ei mõju, piiratakse kliendi mobiilse interneti kasutus kuni jooksva kuu lõpuni kiirusele 200 kbit/s allalaadimisel ja 50 kbit/ üleslaadimisel, millest teavitatakse klienti samuti SMS-iga.