Me kõik teame Transferwise´i edulugu, kuidas raputati traditsioonilist pangandust ja toodi rahvusvaheliste maksete hinnad maa peale tagasi. Nüüd on pangad ka hakanud sama mudelit kasutama. Latitude59´il investoreid otsinud Läti päritolu idufirma Crassula (nn "Rahapuu") tahab pakkuda finantsasutustele platvormi, millelt on võimalik arendada lihtsalt oma maksesüsteem. See on nagu klotsidest kokkupandav finantsrakendus.

Firma Crassula COO Daria Dubinina tutvustas Arvutimaailmale, kuidas nemad plaanivad finantstehnoloogia sektorit muutma hakata.

Sel aastal aastal pälvis esimest korda stipendiumi „Naised teaduses“ Eesti naisteadlane - dr Els Heinsalu, kes töötab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis kõrge energia ja arvutusfüüsika laboris ja uurib keele- ning ökosüsteeme.

Täna, 26. mail, võtsid viis naisteadlast Lätist, Leedust ja Eestist pidulikul tseremoonial vastu stipendiumi 6000 euro väärtuses.

Virtuaal-operaatoreid on mujal maailmas ja lühiajaliselt ka Eestis eksisteerinud. Tele2 uued nö digitaalsed m-interneti paketid Snäpp jäljendavad neid müügi- ja teeninduskuludeta ärimudeleid ja tulevad kliendile kätte selle võrra soodsamalt.

Inimestega suhtlemata ja paberil allkirju andmata tuleb m-internet piiramatu mahuga 15 €, 15 GB mahuga 10 € ja 5 GB mahuga 7 € eest kuus kätte. Kõigil pakettidel on piiramatu kiirus ja 200 tasuta kõneminutit.

SpectX kaasas tootearenduseks ja kasvuks investeeringu riskikapitalifondilt Karma Ventures. Endiste Skype ja Swedbanki turvainseneride loodud ja selle aasta sügisel turule jõudva tarkvaralahendusega saab töödelda piiramatut hulka andmeid senisest tunduvalt kiiremini.

SpectXi tehnoloogiaga saab käsitleda struktureerimata andmeid nende algupärases asukohas, selle asemel et laadida need kasutamiseks esmalt andmebaasidesse või lahendustesse. See annab andmenalüütikutele võimaluse teha kiiremini tööd ja katsetada eri päringuid, kartmata vigu, mis analüüsi aeglustaks.

Täna algas Eesti ja Baltimaade üks suurim idufirmade konverents Latitude59, mis kestab kaks päeva. Avasõnad ütles president Kersti Kaljulaid. Arvutimaailm on ka kohal ja teeb avapäevast ning kohtumistest ülevaate.

Eesti juhtiva tehnoloogia ja startup-valdkonna konverentsi avanud president Kersti Kaljulaid rõhutas oma kõnes, et tehnoloogia annab vabaduse otsustada enda saatuse üle.

Arvutiturvalisuse maailmast tuleb jälle üks uudis, mis muudab meie arusaamist IT-turvalisusest. Turvatarkvara tootja Check Point postitas teate "Hacked in Translation", milles nad väidavad, et on avastanud võimaluse subtiitrifailide kaudu tuntud meediapleierite nõrkust kasutades ohvri arvuti eemalt üle võtta. Lisaks saavad pahalased manipuleerida subtiitrisaitide (nagu Opensubtitles.org) edetabeleid, et nakatavat koodi sisaldavad subtiitrid ettepoole tõsta.

Kuigi Eestis pole nutitelefonide nakatumine pahavaraga massiline probleem, võiks seadmete kasutajad olla siiski teadlikud internetis varitsevatest ohtudest, näiteks sellest, et nutitelefon võib pahavara tõttu ise helistama või sõnumeid saatma hakata.

Ehkki maailmas täheldati mobiilide müügis esimeses kvartalis üheksaprotsendist kasvu, on eestlased oma säästud suunanud mujale kui nutiseadmetesse. Siin osteti neid umbes sama palju vähem ja mobiilide müük väheneb.

Turu-uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel müüdi mobiiltelefone Eesti jaemüügis aprillikuus võrreldes eelmise aasta sama ajaga pea 13% võrra vähem. Seevastu mobiiltelefonide müügikäive kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes siiski 2,4%.

Kohe on käes siirdumine maasektorisse, kus oma igapäevatoimingute jaoks tööl ja vabal ajal läheb vaja Internetti. Kuidas seda maale saada? Väljasõit levialasse ei tule enam kõne alla ja pole tavaliselt vaja ka. Võimalused suvekuudeks kiire andmeside metsade vahele saamiseks on aina paranenud ja selleks tuleb vaid natuke ette valmistuda. Siin on mõned soovitused, kuidas saada omale parem Internet maasektoris.

Droonindus muutub kiiresti ja ka regulatsioonid riikides muutuvad pidevalt. Pahaaimamatu pühapäevalennutaja võib sellepärast sattuda lihtsalt seadusega pahuksisse, kui ta vajalikke veebilehti ei jälgi ja tarkvara ei uuenda. Selleks, et tootja pahandust põhjuseta oma kaela ei saaks, otsustas Hiina droonide suurtootja DJI kärpida otsustavalt tiibu neil, kes ilma oma lennuvahendit kodulehel registreerimata kavatsevad õhku tõusta. Põhjus selles, et drooni tarkvaras on sees ka lennukeelualad ja kohalikud piirangud lendamiseks, mis tarkvarauuendusega operatiivselt lennuaparaati söödetakse.