Telia Carrier teatas täna, et alustab uue merealuse andmesidekaabli paigaldamist, mis läheb kõige otsemat teed pidi Stockholmist Peterburi. Teele jääb ka Tallinn, kust saab samuti uuele andmesidekiirteele hüpata.

Tele2 tegevjuht Argo Virkebau toob algavasse aastasse vaadates välja peamised trendid, mis tema arvates tehnoloogiamaailmas esile kerkivad.

Kuigi mööda külateid ja rabasid ning luitemetsi kulgevad valguskaablid mööda Eestit, ei pruugi kiire Internet maakohtadesse jõuda muud moodi kui õhu kaudu. Siis abistab vaid 4G ruuter. Kuidas seda seadistada? Mida teha, et kiirus oleks parim?

AM uuris veidi 4G ruuterite maailma ja siin on mõned muljed.

Tele2 plaanib koostöös Norra mobiilioperaatoriga Telenor luua Rootsi 2020. aastaks üleriigilise uue põlvkonna 5G mobiilsidevõrgu. 5G võrk on plaanis ka Eestis samal ajal valmis saada, 2017. aastal alustatakse siinses võrgus 5G võimekusega võrguseadmete lisamist.

Tele2 Rootsil ja Telenoril on juba alates 2009. aastast ühised 2G ja 4G võrgud, mistõttu on ühise 5G võrgu väljaehitamine järgmine loogiline samm. Kahe operaatori 4G võrk katab täna 99% Rootsi populatsioonist ning koostöö tulemusena loodetakse ka 5G võrguga katta kogu riik.

Ehitada serveriruum 314 meetri kõrguse hoone alla ei ole vast maailmas midagi eriskummalist, kuid ehitada see samas 8 meetrit allapoole maapinnast ja 13 meetrit merepinnast ning ümbritsetuna 20 000 tonnist betoonist – teist sellist vähemalt Eestis ei ole ega tule. Nimelt ehitas Levira oma uue andmekeskuse just Tallinna Teletorni alla.

Mäletate veel nalja sellest, et andmeid on kiirem kirjatuviga mälukaardil saata, kui gigabaite üle neti liigutada? Või kui Amazon tuli välja kõvakettakohvritega, millega andmete serverikeskusesse saatmine kulleriga võttis kordades vähem aega kui oma terabaite üle neti pumbata? Need jutud vastavad kõik tõele. Kuid mida teha siis, kui infot on petabaitide jagu?

Telia Eesti plaanib järgneva nelja aastaga kõik oma tänased ADSL-tehnoloogia kliendid üle viia kaasaegsematele tehnoloogiatele, mis tähendab senisest tunduvalt kiiremat ja kvaliteetsemat internetiteenust. Igale poole see valguskaablit siiski veel ei too, ka üle vaskjuhtmete saab kiiremat netti, kui kasutada ADSL-ist moodsamaid tehnoloogiaid.

Telia võrgu ja infrastruktuuri arendamise allüksuse juhi Toivo Praakeli sõnul on Telia ADSL tehnoloogia nii ajale kui klientide vajadustele jalgu jäämas, mistõttu seisab vahemikus 2017-2020 ees suuremahuline tehnoloogiauuendus.

Millised on kiireima ja parima 4G ühendusega riigid maailmas? Kodus me siiski veel parimat LTE-d või 4G-d ei saa. Opensignal on koostanud ülevaate riikide kiire mobiilse Interneti tasemest ja avaldanud ka hulga graafikuid ning edetabeleid.

Tegemist on teise ülevaatega sel aastal ning kohe-kohe on esimesed riigid keskmise kiirusega jõudmas üle 50 Mbit/s künnise. LTE või 4G on juba ka keskmiselt kiirem, kui kaabliühendused maailmas.

Kui pidid seni megabittides oma kiirusi hindama ja unistama sellest, millal Elisa, Tele2 või Telia välja kuulutatud uued 5G kiirusrekordid ükskord kasutajateni jõuavad, siis nüüd on rohkem lootust. Qualcomm, see tuntud mobiiliprotsessorite tootja, tõi välja oma uue kiibi, 5G modemi X50, mis tagab kuni 5 Gbit/s ühenduse. Aga see pole veel võrgurekord, see on lubatud laiatarbekiirus mobiiltelefonidele.

Eesti pole Interneti kiiruse poolest kaugeltki mitte riikide esirinnas, maapiirkondades on tihti ainsaks võimaluseks levi piiril mobiilne andmeside. Kuid seal, kus on asfalt ja kaablid maas, saavutatakse aina uusi kiirusi. Nüüd ollakse siis jõudmas gigabitini.

Eestist saab üks esimesi Euroopa riike, kus esimeste kasutajateni jõuab Starmani testvõrgu näol võimalus kasutada ülikiiret, enam kui 1 Gbit/s internetiühendust.