Kunagine Linxtelecom, praegune CITIC CPC ühendab meid välismaailmaga ja pakub ka serverikeskusi paljudes erinevates regioonides. Andmekeskused ja ühendused nende vahel on infoühiskonna närvivõrk. Uurisime CITIC CPC Euroopa juhi James Halberstadti käest, mis juhtub, kui midagi suurt juhtub (näiteks elektromagnetiline impulss ehk EMP, kaablirike või muu suur andmehäving) ja kuidas inimkond sellest supist välja tuleb.

Briti väike telekomiettevõte Andrews and Arnold otsustas proovida, kas ADSL-ühendusega õnnestub andmeid liigutada üle märja nööri. Kui nööri soolvees natuke leotada, siis hakkab see elektrit juhtima ja kus elektronid liiguvad, seal peaks saama ju ka andmeid saata.

Internetis kehtib endiselt asukohapõhine diskrimineerimine: mõnedes riikides pole paljud teenused, saated ja sarjad kättesaadavad vaid selle tõttu, et inimestele on kehtestatud geoblokeering. Õnneks see digitaalne ahistamine vähemalt ühes osas kevadel leeveneb. Tuleva aasta 20. märtsil jõustub Euroopa Liidu määrus, mis kaotab geobloki ning teeb võimalikuks Eesti elanikele Eesti telekanalite vaatamise kõikjal Euroopa Liidu riikides.

Elisa, Geeniuse ja Ajujahi koostöös läbi viidud 5G konkursil tuli võitjaks LoLa ehk LowLatency tehnoloogial kontsertide pidamine üle 5G võrgu, mis võimaldab esinejatel reaalajas koos musitseerimist, olles teineteisest eraldatud tuhandete kilomeetritega.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia IT-juht Innar Järva sõnul teeb LoLa võimalikuks selle, et rikka heli ja kõrgekvaliteetse reaalajalise videopildi koosmõjul saavad teineteisest ka suurte vahemaadega eraldatud muusikud koos esineda kontserdil või osaleda proovis.

Ülaloleval pildil olev tavaline digiallkirjastamine on võrreldes eSIM seadmega digiallkirjastamisega nagu jalgratas võrreldes raketiga. Nii tehnoloogiliselt kui miks mitte ka kiiruse poolest, kui allkirjaga paber on näiteks vaja vändata teisele poole maakera. Telia Eesti jätkas koos Samsungi, SK ID Solutions AS-i ja IDEMIA-ga eSIM tehnoloogia järgmistele tasemetele viimist ning nüüd on ühtlasi arendatud ka eSIM-il töötav Mobiil-ID lahendus.

Järgmise aasta 25. mail jõustub Euroopa Liidus (EL) Isikuandmete kaitse üldmäärus (General Data Protection Regulation - GDPR), mille eesmärk on lõpetada põhjendamatu isikuandmete kasutamine ja leke. Ühelt poolt on see tervitatav, kuid teiselt poolt tekitab peavalu Eesti ettevõtjatele.

Vask pole veel surnud! Vähemalt mitte seni, kuni valguskaabel igasse koju ei jõua, nii nagu on juhtunud Islandil. Telia alustas eelmisel nädalal VDSL tehnoloogia teste üle vaskkaabli, et pakkuda juba uuel aastal tunduvalt suuremaid internetikiirusi nendele klientidele, kelleni jõuab internet traditsioonilises möödunud sajandist pärit vasevõrgus.

Testiperiood kestab kuni jaanuari lõpuni ning sellesse kaasatakse internetikliente, kes asuvad Telia võrgusõlmest mitte kaugemal kui 400 meetrit.

Kõik kolib mobiili? Nii vähemalt näitavad uuringutulemused nooremate inimeste seas, kes otsivad mobiiliga ja ajalehti loevad internetist. KANTAR TNS’i poolt Google’i tellimusel tehtud värske ülemaailmne uuring internetikasutajate käitumise kohta näitab, et eestlased otsivad teavet üha rohkem liikvel olles.

Eesti püsiühenduste kiirus pole kaugeltki see, millega uhkustada isegi meie naabrite (või eriti nende) juures. Gigabitine püsiühendus on kättesaadav vaid suuremates linnades tihedamates elurajoonides ning muu Eesti peab leppima maailmas keskisest aeglasemaks peetavate ühendustega. Levikom käib välja lubaduse, et nemad toovad 1 Gbit/s kiiruse ka maapiirkondadesse.