Igal aastal valib Electrolux välja mõned ulmelised tulevikulahendused, mida võiks kunagi arendama hakata. Paljud neist on keskendunud disainile ja pole tänapäeva tehnoloogia juures veel valmis ehitatavad. Kui mõned võivad varsti meie kodudesse tulla. Võib-olla ka selleaastased võitjad...

Eile õhtul kuulutati pidulikul finaalüritusel Helsingis välja rahvusvahelise disainikonkursi Design Lab võitja, kelleks sel aastal valis žürii Suurbritanniast pärit tudengi Jordan Lee Martini kontseptsiooni “Bloom” – see on tulevikulahendus lastele, mis aitab neil õppida toiduvalmistamist lõbusal viisil. Kokku esitati sel aastal konkursile üle 1 500 kontseptsiooni.

Kuulsas kultusfilmis "Tagasi tulevikku" sattus filmi peategelane Marty McFly aastasse 2015, kuupäevaks oli 21. oktoober (kell 4:29PM). 1989. aasta filmis kujutati noorte tulevikuvidinana müstilist Hoverboardi, ratasteta rula, mis suutis hõljuda maa ja vee kohal.

Traadi otsast hakkab nüüd pool gigabitti sekundis nii alla kui üles jooksma: Eesti Telekom (Elion) tuleb oktoobris välja uue koduinterneti paketiga, kus nii üles- kui allalaadimise kiirus ulatub kuni 500 megabitini sekundis. 

Uue paketi saavad kasutusele võtta kõik need kliendid, kelle kodudesse jõuab Elioni Tulevikuvõrk, mis põhineb fiiberoptikal ehk valguskaablil. Eeskätt puudutab see korterelamuid ning uuemaid eramupiirkondi, samas toimub optikavõrgu laiendamine uute klientideni igapäevaselt, kuna tegu on väga kvaliteetse, stabiilse ja kiire võrguga.

Mehaanikainsenerid vaatavad seda juba murelikult - Tesla tuli just välja tarkvarauuendusega Tesla Model S-ile, mis lubab ringi sõita täielikult "käed vabad" režiimis. See tähendab, et isegi rooli ei pea näppima.

See on ilmselt ka ainus autotootja, mis mõtleb juba auto ostnud inimeste peale ja parandab ka oma vana mudeli omadusi, mitte ei lähe uue mudeli arendamise kallale.

Uus autopiloot suudab ise juhtida maanteedel ning auto ära parkida. Punktist A punkti B linnamaastikul peab veel juht ise rooli keerama.

Tegelikult muidugi näidati tulevikuplaane ja kohal olid suuremate ning tähtsamate võrguseadmete tootjate 5G arendusjuhid. Aga seda, mida 5G-ga plaanitakse pakkuma hakata, näidati lausa “puust ja punaseks” ehk seekord “legost ja roheliseks” demolaua peal.

Taru Jussila, Elisa välissuhete juht, ütles kohe alguses, et 5G tegelik kõige suurem väljakutse pole mitte veel suuremad kiirused, vaid turvalisus. 5G on kõige Internet. Meil igaühel saab 5G võrgus olema 10-100 asja. Mõnedel neist hakkavad akud kestma 10 aastat, seega võid sa selle oma kodutee sisse betoneerida või kuhugi lae vahele seisma jätta. Mõned seadmed, jah, hakkavad vahetama andmeid kiirusega rohkem kui 10 Gbit/s. Võrgu viiteks lubatakse ligi 1 ms. See viide peabki olema väga väike, sest 5G võrgus hakkavad olema ka isesõitvad autod ning täiendatud reaalsuse vahendid, mis peavad silmapilkselt reageerima.

Coolpad kõlab esmapilgul umbes samamoodi, nagu HiPhone. Ega toimetuses sellest enne keegi midagi ei teadnud ja nii tundis algatuseks seadme "Hiina ime" rubriiki panemine täiesti põhjendatud. Sest eks nende lugematute Hiina tootjate hulgas on tõesti imelisi esindajaid ja mõned on ka jutumärkidega imed.

Esmamulje on otsustav?

Coolpad Modenat karbist välja võttes aga võib nii mõttes kui ilmsi öelda "ohoo!", sest tõesti, telefon näeb väga hea välja.

"See maksab mingi 5-6 sada," pakuvad esimesed soliidse, õhukese nikeldatud äärte ja nupuga telefoni nägijad. Tegelikult aga... alla 200 euro. Seega välimuse järgi otsustades võib öelda, et hea diil.

Telefon on stiilne, elegantne (paksus 8,6 mm, aga ääred on õhemad) ning tundub käes parajalt raske (158 g). Nupud on nikeldatud, äär ka, tagakaas on kreemikas-roosakas (või kuldne, olenevalt mudelist). Androidi nupud on ekraanist eraldi, alati nähtaval ega võta ekraanipinnal ruumi. Kaks SIM kaarti saab sisse panna. Seega kui poes tehakse ost esimese emotsiooni järgi, siis võib Coolpadil edu olla ka Eestis, kuigi seda marki ei tunta veel.

AM on juba pikemat aega jälginud uue idufirma Wisemile tegemisi. See on sotsiaalse sõidujagamise äpp, kus igaüks saab oma vaba istekoha autos välja jagada ja mõni soovija, kes samasse suunda tahab, võib selle endale sõiduks broneerida, makstes kokkuleppelise tasu. Praeguseks on registreerunud üle 1000 kasutaja (2000 saab kohe täis). Kõvasti on vaieldud, kas tegu on piraattaksonduse või tõesti keskkonnasõbraliku tühisõitude vähendajaga. Ja eile tuli välja lisaks Androidile ka IOS-i äpp. Millega siis tegu?

Eesti IT-firma tarkvaraarendusest hakkavad otseselt sõltuma inimelud ja see hakkab kaitsma moodsa sõjaväe selgroogu - infosüsteemi, mille andmeid ei tohi kaotada, muuta ega hävitada. Maailma suurim, 112 000 töötajaga kaitsetööstusettevõte Lockheed Martin ja Eesti päritolu, 100 töötajaga kõrgtehnoloogiaettevõte Guardtime esitlesid äsja küberkaitse valdkonnas murrangulist tehnoloogilist lahendust. Väljatöötatud platvorm aitab oluliselt maandada sisemiste või väliste ohuallikate poolt toime pandud andmete manipuleerimisega seotud riske.

Nutitelefonid on argipäev, nutikellad snoobide unelm ja mõnel juba ka argipäev, kuid nutikad sõrmused on järgmine kuum asi, mille vajadus meile tehnoloogiauudistes varsti selgeks tehakse.

Huvitava osundusvidina taga on Jaapani firma 16Lab, mis arendab rõngast Jaapani valitsuse programmi NEDO R&D toel. Mis aga veelgi huvitavam - selle firma tehniline juht ehk CTO on Tõnu Samuel, Eestist Jaapanisse mõned aastad tagasi läinud tehnoloogia- ja IT guru.

Unustame korraks seakatku, piimakvoodid, eurotoetused, pagulased ja sõjategevuse Süürias ning programmeerime. Kui veab, siis terve nädal otsa. Sest täna algas üle-Euroopaline programmeerimisnädal Code Week.

10.-18. oktoobrini 2015 toimub Eestis üle 60 programmeerimis-ürituse, kus nii lapsed kui ka täiskasvanud oma teadmisi programmeerimisest täiendada saavad. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) eestvedamisel toimub 14. oktoobril digiõppe päeva veebiseminar, et ühiselt õppida internetis turvaliselt tegutsema.