Sellest, et juhtmevabalt laadida saab, oleme kirjutanud juba aastaid. Esimesed teated teadusasutuste laborist tulid lausa eelmisest sajandist. Kuid standardid olid visad levima ja alles nüüd, viimastel aastatel võime rääkida, et viimane kaabel – USB kaabel telefoni laadimiseks, on varsti ajalooks saamas. Telefonidel pole enam lahtikäivaid korpuseid ja varsti pole ka külge ühendatavaid laadimiskaableid. Elu läheb jälle lihtsamaks.

Eile lõppenud kahepäevasel robotivõistlusel Robotex osales 835 robotiehitajat, võistlusroboteid oli kokku 361. See on suurim võistlevate robotite ja robotiehitajate arv Robotexi ajaloos. Eelmisel aastal oli võistlusroboteid kokku 236 ning robotiehitajaid enam kui pool tuhat.

Samsung teeb koolides digipööret. Eile toimus selle kooliuuendusprogrammi viimane koolituspäev ning juba tuleval nädalal esitlevad pilootkoolid programmi lõpuüritusel oma digipöörde projekte ja koolides saadud tulemusi.

Koolitusjuhi Mart Laanpere sõnul on kõik kaheksa pilootkooli viinud läbi suuremaid muudatusi, kui esialgu eesmärgiks seati.  

Haridusekspertidest koosnev žürii hindab pilootkoole ja nende digipöörde projekte kolmes kategoorias: kooli digitaristu areng, nutiseadmete abil uue õpikäsituse juurutamine ning muutuste juhtimine koolimeeskonnas. Koolitusjuhi ja žürii esimehe Mart Laanpere hinnangul on kõik koolid teinud nendes valdkondades suuri edasiminekuid ning koolid on haaranud digipöördesse ka kohalikud omavalitsused ja lastevanemad.

Aitäh küsimast, meie aastase testi Nokia Lumia 635 telefoni käsi käib praegu hästi. Vahepeal on muutunud see, et ekraanil on mõned Live Tile´id ehk aktiivsed rakenduste ikoonid ümber paigutatud. Swarm ehk Foursquare on kuidagi varjusurma vajunud, sõbrad seda enam nii palju ei kasuta ja sellepärast võib oranži ikooni väiksemaks teha ning tahapoole lükata. Viberi liigne aeglus on ka pannud ka seda harvem kasutama. Facebook sundis alla laadima eraldi Facebook Messengeri, et sõnumeid kasutada, aga kiiremaks see suhtlust ei teinud. SMS on endiselt kõige kiirem suhtlusrakendus.

Eesti rakenduste tulek Windows Phone´i on endiselt aeglane, kuigi Windowsiga telefone ostetakse praegu Eestis uutena juba rohkem kui iPhone´isid. Aga midagi ikka tasapisi tuleb ka.

Nagu hakkas eestlastele ootamatult talverehvihooaeg, nii algas ka mütsi- ja kindaaeg.

Teatavasti meil väga palju nuppudega telefone enam ei müüda ega osteta ning oleme jõudnud igatalvise probleemi ette: kuidas võtta vastu kõned ja kasutada telefoni.

Et probleemi veel ilmestada, on kuuldavasti kasutusel uusehitiste liftides mahtuvustundlikud paneelid, mis ei tööta kindaga ega talvekülma sõrmega.
Kui telefonile saab veel ninaga ekraani puudutades vastata, siis liftipaneeli nuuskimine või taskus sooja Rakvere viineri kandmine kolmandale korrusele sõitmiseks on küllalt kohmakas.

Nutikell randmel, pulsivöö särgi all, handsfree kõrvas - kuid kehal on veel palju kohti, kuhu mõni uus seade riputada (nahaalustest kiipidest me seekord ei räägi). Uus idufirma Mycestro on leidnud ühe hea vaba koha - nimetissõrmel. Nii et viska klotser minema ja pane Mycestro asemele - sellega saab arvutit juhtida lauapinda vajamata. Ning mitte ainult arvutit - eriti mugav on selline vidin näiteks nutiteleri või projektori juhtimisel. Ka haiglates ja tööstuses nähakse sellel vidinal potentsiaali, samuti aitab Mycestro neid, kelle ranne on tavalise hiire poolt haigeks tehtud.

Kui sul (või su firmal, või sõbral või kolleegil) jookseb Wordpressiga veebileht, siis on aeg endalt või teistelt küsida, kas hiljutise suure turvaaugu lapp on juba peale pandud.

Seda tasub kindlasti teha, sest turvarisk on suur ja tulemus võib olla näotu. Ligi 86 protsenti Wordpressi veebidest sisaldab kommentaarimooduli XSS turvaauku (XSS = cross-site scripting). See võimaldab serverisse pugeda ja külastajate masinaid rünnata.

Täna, rahvusvahelisel televisioonipäeval on paras aeg tõdeda, et kui telerite taga istujad lähevad järjest tüsedamaks, siis telerid ise järjest õhemaks. Samuti on teleritel kombeks aina nutikamaks muutuda ning ekraanid venivad aina suuremaks.

Ajaloolise filmi "Tagasi tulevikku" II ja III filmis lendavad tuleviku noored ringi hõljuvate ruladega, mida kutsutakse Hoverboardideks. 90-ndatel levisid kuuldused, et sellised hõljuvad liikurid ongi juba olemas, kuid nende ohtlikkuse pärast avalikkuse eest varjatud.

Kuid siiamaani pole nendest eriti jälgi olnud, välja arvatud mõned kahtlased videod. Hoverboardi jaoks pole tehnoloogiat, mis paneks midagi hõljuma tavalise maapinna kohal, eirates gravitatsiooni. Antigravitatsioon on aastal 2014 ikka veel leiutamata.

Kuid on siiski üks lahendus. Kui lugeda Hoverboardiks ka seade, mis hõljub pinna kohal, kuid mitte igasuguse pinna kohal, siis on nüüd midagi meil juba sama hästi kui olemas - Hendo Hover hõljubki metalsete pindade kohal.