Eesti tõusis värskes Maailma Majandusfoorumi (WEF) globaalse infotehnoloogia raportis (GITR) 24. kohale. Raport  hõlmab 142 riiki ning vaatamata  riikide arvu kasvule parandas Eesti oma positsiooni kahe koha võrra.

Eesti hea positsiooni kindlustasid avaliku sektori ja eraisikute tehnologiakasutus ning IT-innovatsiooni toetav seadusandlus, mis on kaasa aidanud ID-kaardi, digiallkirja ja e-valimiste laialdasele kasutamisele.  Paranemisruumi on ettevõtluse õiguskeskkonna kvaliteedil ja erasektori tehnoloogiakasutuses, seda ennekõike mitte-IKT sektoris.

“Uuele tasemel jõudmiseks peame panustama nii haridusse, näiteks läbi IT Akadeemia kui ka IT laiemasse kasutamisse ettevõtluses nagu paljud edukad startup-firmad tõestanud on. Võimekust meil selleks on, nüüd läheb vaja julget pealehakkamist, näiteks teenindavas sektoris.“ kommenteeris raportit Arengufondi ekspert Kristjan Rebane.  

Täpselt 20 aastat tagasi käivitus Eesti esimene internetiühendus välismaailmaga. Kui 1990. aastal seati sisse UUCP (UNIX-UNIX arvutite ühendamise protokoll) ühendus Tallinna Küberneetika Instituudi ja Soome UNIXi Kasutajate Grupi (FUUG) vahel, siis sai vahetada vaid elektronposti ja lugeda uudisgruppe. Seda tehti üle ühe aeglase modemi, mis ühenduse saamiseks pidi valima kaugekõne Soome. Tegemist oli esimese arvutisidega muu maailmaga.

Mõistetavalt oli selline ühendus mitte üksnes vaevarikas, vaid ka ebapiisav, kuna ei võimaldanud kasutada interneti kõiki võimalusi.

(Arvutimaailm 1-2/12)

Aasta alguses tõi Tigma meie testilauale uusima esindaja Panasonicu nn „rugged PC“ ehk ekstra-vastupidavate arvutite klassist. Nende valikusse on ilmunud tahvelarvuti ToughBook CF-H2, mis ühendab endas hea jõudluse ja kerge kaalu.

Senised ToughBookid on olnud enamuses ikka parajad sangpommid, ent tippklassi magneesiumsulamist korpusega H2 kaalub vaid veidi üle pooleteise kilo. Loomulikult puudub siin selline vastupidavus, et võid temast soomustransportööriga üle sõita, ent nii karmis keskkonnas töötamiseks ta mõeldud polegi.

Praegune LTE lubab küll teoreetilisi kiirusi kuni 100 Mbit/s (peagi ka kuni 150), kuid tegelik kiirus on mõistagi tunduvalt väiksem. Kuna täna sattusid korraga käes olema LTE modem Huawei E392 ning EMT ja Elisa LTE-paketiga SIM-kaardid ning eraldi levialasse ei pidanud sõitma, siis sai päriskiiruseid proovitud.

D-terminalis on hea akna all istuda ja oma netipulgaga andmesidet proovida - Elisa ainuke testjaam Viru hotelli katuselt paistab kätte ja EMT-gi ei ole sadamas levist väljas. Reisisadamas oli EMT-l levi 10%, keskmine kiirus 30 Mbit/s alla ja 5 Mbit/s üles, ping 25 ms; Elisa näitas otsenähtavusega 30% levi (testjaamal kommertskasutajaid veel pole), kiirus 32 Mbit/s alla ja 3,2 Mbit/s üles ning ping 25 ms.

Paypal esitles eile oma uut makselahendust Paypal Here, mille abil saavad väikepoodnikud ja teenindusasutuste pidajad klientidelt makseid vastu võtta.

Süsteemi põhikomponent on kolmnurkne mobiili lisaseade, mis käib telefoni 3,5 mm kõrvaklapipistikusse. See seade toimib magnetkaardilugejana. Telefonis aga on Paypali rakendus, mis krediit- ja deebetkaardiandmed vastu võtab ja makse sooritab. Kuid lisaks võib koostöös Card.io rakendusega krediitkaardiandmeid ka lihtsalt mobiilikaameraga pildistada - vajalikud numbrid loetakse sisse ja n.ö internetimakse saab ikka sooritatud. Samuti võib telefoni kaameraga sisse lugeda klientide esitatavaid kuponge, tšekke jms. 

Digiajastul hakkavad ka raamatukogud põhjalikult muutuma - paberkandjal teose väljastamise asemel võib juhtuda, et peagi saab näiteks digitaalset koopiat välja laenutama.

Nii saabuski Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogule eritellimusel valmistatud automaatseade, mis kasutab esimesena DL-3000 seerias Prantsusmaa firma i2S uusimaid digitaalkaameraid, mis võimaldavad teavikuid skaneerida sobiva tarkvara olemasolul isegi lahutusvõimega 800-1000 dpi (täppi tolli kohta) ja kuni A1 mõõdus (näiteks ajalehti).

(Arvutimaailm 3/12)

Microsoft Eesti juht Rain Laane taskus ja kotis on, naga arvata võiski, sellised tehnoloogilised vahendid, mis jooksutavad Microsofti toodangut. Arvutimaailm uuris, kuidas Rain Laane arvutimaailma juurde jõudis.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Keskkooli esimeses klassis, kus koos klassivennaga õppisime uut elukutset – programmeerimist. Aasta oli 1986 ning arvutid olid Jaapanist pärit Yamahad.

Esimene oma arvuti ja oma mobiiltelefon?

Esimeseks tööarvutiks oli Robotron aastal 1988 ning sülearvutiks Gateway 2000 aastal 1992.

Kui veel kümme aastat tagasi oli kontorist koju töötama kolimine kasvõi osa tööajaga suhteliselt haruldane, siis nüüd, Microsoft Eesti ja Elion korraldatud uuringu põhjal selgub, et enamus töötajaid on seda juba proovinud.

Veebruaris tehtud uuring selgitas välja uute tehnoloogiate ja interneti vaba leviku mõju inimeste tööharjumustele. Selgus, et 84% eestlastest teeb osaliselt tööd kodust, kolmveerand inimestest kasutab töötamiseks ka nutitelefoni ja 57% vastanutest korraldavad koosolekuid interneti vahendusel.

„Nutitelefonide, sülearvutite ja tahvelarvutite levik ning pilvetehnoloogia lahendused võimaldavad tööd teha kõikjalt. Enam pole oluline, kas töötaja istub kontoris, kohvikus või kodus diivanil. Ettevõtja seisukohast on see oluline, sest suureneb töötajate paindlikkus ja vähenevad väljaminekud näiteks kontori ja IT-infrastruktuuri ülalpidamisele,“ kommenteeris uuringut Microsoft Eesti juht Rain Laane. „Meil võib töötada näiteks pool ajast väljaspool kontorit, tööga rahulolu on sellest oluliselt kasvanud ja inimesed saavad ise oma aega planeerida,“ lisas Laane.

Eelmisel aastal kasvatas ärisegmendis turuosa Baltimaade üks suuremaid arvutikomponentide ja tarkvara hulgimüüjaid ACME Computer Components (ACC). Leedu päritolu ettevõtte 2011. aasta käive ulatus 119 miljoni euroni, olles seega 31 protsendi võrra suurem kui 2010. aastal. Eesti esinduse kasv oli eelmisel aastal 60%.

Prognooside kohaselt suureneb 2012. aastal kogu grupi käive veelgi neljandiku võrra ehk 147 miljoni euroni.

Arvutimaailm nr 189 (3/2012) on väljas alates 8. märtsist. Selles numbris:

FOOKUS
Idufirmade kasvuturvas
Idufirmasid muudkui tekib ja paljud neist võtavad sihiks kiiresti laieneda ning välisturgudele jõuda. Kust aga saada raha? Teeme ülevaate, mis võimalusi selleks leiab.
Lk 16

ARVAMUS
6 Vastasseis: arvutiga loengusse või mitte?
7 Eksperdid hindavad: Weatherme.eu
8 Zeroturnaround avaldab oma ekspordikogemuse
9 Siim Sikkut: hiinlased lähevad e-poodi (pikem variant)

UUDISED
10 Integreeritud süsteemide suur konverents Amsterdamis
14 Uus ja vana: Asus PadFone ehk arvutist sai matrjoška