Aastased testid käivad ikka omasoodu ja vaikse sügise saabudes midagi siiski on märgata, et muutub. Näiteks sai nüüd tänu õnnelikule "juhusele" hakata rääkima Bixby intelligentse assistendiga.

Kuni eilseni valitses põnevil vaikus, kui saime näppida Samsung Galaxy Note8 uut telefoni (sellest ka kohe) ning jutu sees selgus, et meile oli sattunud demotarkvaraga seade, millega väga midagi huvitavat ei toimugi.

Peale tarkvara uuendamist Samsungi Eesti kontoris hakkas aga Samsung Galaxy S8 mühinal tööle kogu oma suure ressursi ulatuses.

Aina rohkem IT maailmast tuntud tehnoloogiafirmasid trügib ka autonäitustele. Elektroonikaettevõte LG teeb tänavusel Frankfurdi rahvusvahelisel autonäitusel oma debüüdi, esitledes seal uusimaid LED-tehnoloogiaid autotööstusele. Olulisimaks neist võib pidada ettevõtte esimesi täiustatud OLED tagatulesid ühe Euroopa suurima autotootja sõidukitel. Lisaks tutvustatakse isesõitvate ideeautode värskemaid tehnoloogilisi lahendusi.

Nutitelefonide tootjatel on raske, midagi uut pole enam välja pakkuda peale aina paremate tehniliste näitajate ja pisiuuenduste. Sony võttis ühe sisult lihtsa asja, mis aga seni ei töötanud teistel korralikult  ja tegi sellest uue tugeva müügiargumendi – Xperia XZ1 ja Xperia XZ1 Compact oskavad nüüd mugavamalt kui kunagi varem 3D skänne teha. 3D skaneerimine pole midagi väga uut riistvaras, küll aga täiesti töötav ja korralik tarkvararakendus.

Täna kümme aastat tagasi esitleti esimest iPhone´i, mis küll eraldi ühegi tehnoloogiaga päris esimesena välja ei tulnud, küll aga pakkus mitmeid uuendusi disainis ja kasutajakogemuses. Sellest ajast julgevad teisedki telefonitootjad teha ilma nuppudeta telefone, ka puuteekraan muutus kõigil tundlikumaks ja muidugi tulid lihtsasti allalaetavad äpid .jar-idega jädnamise asemel. Täna Eesti aja järgi kell kaheksa õhtul esitleb Apple aga selle aasta uusimat iPhone´i, mis kuulujuttude järgi on eksklusiivne ja kannab nime iPhone X - 10.

Kaks nädalat pärast uue Samsung Galaxy Note8 telefoni esmaesitlust on ligi 75% kõigist Baltimaade turule mõeldud eeltellitavatest telefonidest juba tulevase omaniku leidnud.

Hollowoodys tuntud videokaameratootja RED üllatas suvel uudisega, et sukeldub peagi mobiiliturule ja toob välja tehnoloogilise revolutsioonina kõlava mobiili, mille holograafiliselt ekraanilt saab vaadata õhus hõljuvaid kujutisi. Kuidas see toimib, sellest ei räägitud varem sõnagi, ka patenditaotluses esitatud joonistel oli kõik üsna üldine. Nüüd aga selgub, et RED kasutab idufirma Leia tehnoloogiat, mida skeptikud on kritiseerinud, kuid oma silmaga näinud peavad siiski üsna efektseks asjaks.

Eile, 7. septembril avas haridus- ja teadusminister Mailis Reps noorte digitaalseid ja sotsiaalseid oskusi arendava programmi Samsung Digi Pass, mis on mõeldud kutsekooliõppuritele. Seda korraldab Samsung Electronics Baltics koostöös Tallinna Ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liiduga. Professionaalsete mentorite ja koolitajate käe all saavad osalejad viie kuu jooksul töötada meeskondades ja lahendada elulisi probleeme.

Programm annab lisaks igale osalejale digipassi – Samsung Digi Pass on kinnitus tulevasele tööandjale omandatud (digi)oskustest ja võimetest.

Eesti ühe suurima tarkvarafirma Helmese arendusjuhi ja partneri Raul Ennuse sõnul saaks Eesti esimese riigina võtta kasutusele mobiil-positsioneerimisel põhineva IT-platvormi, mis ühendab tavalised sõiduautod, rongid ning liinibussid üle-Eestiliseks tasuta ühistranspordiks.

Samsung Electronics tõi Eestis müügile uued ja senisest kiiremad kaasaskantavad SSD salvestusseadmed andmesidekiirusega kuni 540 MB/s, mis tähendab võrreldes tavaliste kõvaketastega kuni 4,9 korda kiiremat andmevahetust. T5 nime kandev kõvaketaste seeria kasutab 64-kihilist V-NAND tehnoloogiat, mis lubab kasutajatel mugavalt ja kiirelt oma andmetele igal pool ligi pääseda.

Sel nädalal algas Eestis küberkiusamise vastane kommunikatsioonikampaania Suurim Julgus, mille eesmärk on küberkiusu probleemi märgata, vähendada ja ennetada.

MTÜ Lastekaitse Liit viis eelmise aasta sügisel koolinoorte seas läbi küsitluse, mille tulemused olid jahmatavad: enam kui 25% küsitletud lastest ja noortest (4.-12. klasside õpilased, kokku enam kui 1000 last) tunnistas, et on viimase aasta jooksul kokku puutunud küberkiusamisega. 17% vastanuist aga märkis, et on ka ise kiusaja rollis osalenud.