Nutikodude lahendustest räägitakse juba pikka aega. Võimalik on anda tehnoloogia kätte koduse soojuse reguleerimine, tulede kustutamine ja valguse sättimine ning modernsematel külmkappidel on isegi võimekus soovitada kasutajale retsepte külmikus oleva toidu põhjal. Vähem räägitud on aga sellest, et taolised lahendused hakkavad tulevikus kujundama meie tööruume. Lisaks kodule muutuvad nutikaks ka kontoriruumid. Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma toob mõned näited huvitavamatest tehnikalahendustest, mis võimalik, et juba lähitulevikus inimeste tööruume muutma hakkavad.

Jutt lihtne: Anname ära telefoni!

Telefoni võitmiseks on vaja täita vaid mõned lihtsad tingimused:

1. Vasta Küsitlusele: https://www.am.ee/Lugejakusitlus-2018/
2. Like Facebook: www.facebook.com/arvutimaailm/
3. Subscribe www.youtube.com/arvutimaailm
4. Share sõpradele kes seda telefoni võiksid soovida.

Tieto poolt tellitud uuringu kohaselt arvavad Põhjamaade inimesed, et tehisintellekt saab teatud rollides inimestest paremini hakkama – isegi väga nõudlikes. Mis puudutab tehisintellekti kasutamist tervishoius, siis on suhtumine pigem skeptiline. Suurem osa inimesi usub, et uuenev tehnoloogia muudab tulevikus töö leidmise raskemaks – samas arvavad vähesed, et nende enda töökoht on ohus.

Küsime igal aastal oma lugejatelt, mida nad loevad ja mida tahaksid lisaks lugeda. Natuke küsime ka isikuandmeid, et välja selgitada, kes meid üldse loevad ja kui palju. 

Palun vasta mõni minut aega võtvale veebiankeedile ja kui soovid osaleda nutitelefoni Sony Xperia XZ1 Compact loosimises, kirjuta lõppu ka oma e-posti aadress, et saaksime võitjaga ühendust võtta.

Nutitelefonide ajastul on akulaadija muutunud kõigi igapäevaseks kaaslaseks, ilma milleta võib elu justkui seisma jääda. Selleks, et aku kestaks rohkem kui ühe päeva, on olemas nipid, millega aku elujõulisust pikendada. Üheks variandiks on kasutada ka tehisintellekti abi.

Arvutimängud on ühed peamised ülekaalulisuse põhjustajad - lamaskled mugavas mänguritoolis ja liigutad kangikesi, küünitad laisalt klaviatuurini või liigutad 10 x 10 cm suurusel alal hiirt. See sport tugevaks ei tee. Kuid Kickstarteris sai raha kokku omapärase kostüümi arendaja - e-skin on nutikas riideese, mis viib sinu kehaliigutused üle Bluetoothi otse arvutisse ning mängudes hüppamiseks ja kaklemiseks peab ise ka reaalselt muskleid liigutama.

Tele2 viib veebruaris lõpule kõikides saatejaamades toimuvad tarkvarauuendused, millega tõusevad üle kogu Eesti mobiilse interneti maksimaalsed allalaadimiskiirused uue rekordi ehk 485 megabitini sekundis.

Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul tõstavad tehtud muudatused maksimumkiiruseid 30 protsenti. “Tehniliselt liidetakse suurema kiiruse saavutamiseks erinevad sageduskihid. Selle tulemusena on mobiilne internet võrreldav püsiühendusega ja paljudes kohtades isegi kiirem. Lisaks tõuseb tarkvarauuenduse toel maksimaalne üleslaadimiskiirus 65 megabitini sekundis,” rääkis Sarri.

Thomson Reuters avaldas globaalse juhtivate tehnoloogiasektori ettevõtete edetabeli TOP 100 Global Tech Leaders, kus üks kolmest Põhjamaade ettevõtetest on Tieto.

Kui nüüd mälupildis veidi tagasi kerida nii umbes kümmekond aastat ja mõelda igakevadistele tehnoloogiamessidele, siis meenub sealt ammusest ajast juba mõni rullikeeratava ekraani kontseptsioon, mida esitleti kui kaasaskantavate tahvlite ja suure ekraaniga mobiilide tulevikku. Paraku pole rullis pisikuvar taskus veel moodi läinud. Kuid seinale lahtisõitev ekraan, mis nagu projektoriekraan muul ajal peidus on, võiks juba olla paljude jaoks kasulik diil.

Tundub, et nupuautode aeg hakkab ka ära pöörduma - nii nagu nuputelefonid asendati puutetundlike värvilise ekraaniga nutitelefonidega, nii tulevad ka autod, mille juhtimiseks on suured värvilised puutepaneelid ja muidugi ka viibetele, häälele ja kõigele muule reageeriv tehisintellekt. Nissan Xmotionil ongi need justkui uue nutiauto omadused - kokku seitse puutetundlikku paneeli ja kuldkalakese-kujuline tehisintellektiga assistent, mis "ujub" sujuvalt neil ekraanidel ringi.