(Arvutimaailm 3/11)

Kui üks mu kõvaketas tegi õhulennu ning peale hädamaandumist keeldus andmeid jagamast, tuli välja käia tuhandeid kroone väärtusliku info taastamiseks. Minu järgmine ketas saab olema vee-, põrutus- ja kõige muu kindel.

Eestis müüb Photopointi poekett Silicon Poweri Armor-seeria väliseid kõvakettaid, millest kallimad toetavad USB 3.0 liidest ning peaksid vastu pidama puusa kõrguselt betoonile kukkumise, kuni 1m sügavusele uputamise, mitmesajakilosele survele ja kindlasti midagi veel, mida lubab militaarstandard MIL-STD-810F ja IEC529 IPX7. Meile võimaldati testimiseks kaks 500 GB suurust kõvaketast: odavam ja väiksem Armor A50 ning seeria lipulaev A80.



Täna, 6. mai õhtul kell 19.00 tuleb Eestis ametlikult müügile Apple tahvelarvuti iPad 2 kauplustes iDeal, iDream, Euronics ja Kaubamajas. Tahvelarvuti hind algab Eestis 479 eurost (7495 krooni) ja hind on sama, mis Soomes ja Saksamaal.

iPad 2-e peetakse tahvelarvutite seas liidriks. Aku kestab ühe laadimisega kuni 10 tundi. Esmakordselt on Apple’i tahvelarvuti saadaval kahes eri värvitoonis – musta ja valgena.



Eile teatasid Inteli meediapartnerid ajakirjanikele et valmis tuleb olla tähtsaks teadaandeks. Teade tuligi - Moore´i seadus pole enam ohus, uut tüüpi 22-nanomeetrise tehnoloogiaga 3D transistorid lubavad jätkata Moore´i seaduse täitmist, mis ütleb, et transistoride arv protsessoris kahekordistub iga 18 kuu järel.

Intel töötas alates 2001. aastast uue transistori kallal, mis oleks veelgi pisem ja veelgi energiasäätlikum, et sellest saaks kokku panna võimsamaid protsessoreid. Eile teatatigi lahendusest: selle asemel, et kasutada transistoris tasapinnalist siiret, on see viidud kolmemõõtmeliseks, mis teeb transistori baasi pinna tunduvalt suuremaks ja lubab kasutada vähem energiat transistori lülitamiseks. 



HP uuendas oma printimislahendusi, mis peaksid keskmistel ja väikestel ettevõtetel aitama paremini jälgida väljaprintimist ning toon ka uued võimalused mobiilsetele töökohtadele - näiteks mobiilselt töökohalt väljatrükiks või otse mobiilist printimiseks.

Näiteks saab nüüd mobiililt printida mitte ainult dokumente ja pilte, aga ka veebilehekülgi ja kujundatud e-kirju. HP uued lahendused ePrint Enterprise on olemas iPhone-seadmetele ja alates 2011. aasta maist Androidiga nutitelefonidele.

Vajalikud on ka uuemad kontorikeskkonna jaoks loodud ja ePrint-võimekusega varustatud multifunktsionaalsed printerid. 



Tallinnas robootikakeskuses tegeletakse robotkala uurimisega, et veealuseid liikumisvõimalusi arendada ja paremini teada saada, kuidas kalad liiguvad ja ümbrust tajuvad.

Videost ei saa küll erilist ülevaadet kala tegelikust olemusest, kuid rohkem infot projekti kohta leiab siit: www.filose.eu.



ESET tõi välja oma mobiilse turvatarkvara Androidile ESET Mobile Security. Nüüd on enamus suuri turvatarkvara tootjaid Androidis esindatud.

ESET Mobile Security töötab kolmes operatsioonisüsteemis - Symbianis, Windows Mobile’is ja nüüd ka Androidis. Tarkvara beetaversiooni saab alla laadida siit.

Gartneri analüütikute andmete kohaselt müüdi eelmisel aastal maailmas 297 miljonit nutitelefoni ehk 72 protsenti rohkem kui 2009. aastal, kusjuures Android-operatsioonisüsteemiga telefonid moodustasid kogumüügist tervelt 22,7 protsenti. Uuendatud Mobile Security lahendus suudab tagada kaitse enam kui 60 protsendile kogu maailma nutitelefonide kasutajatele.



Enam ei pea oma tuttavaid vaid Ülemistele demokeskusse Eesti e-saavutustega tutvuma viima, eelpildi saab anda ka veebist. Täna avatud portaal e-Estonia.com tutvustab Eesti kui eduka e-riigi lugu ka mujal maailmas. IKT Ekspordiklastri initsiatiivil ning Demokeskuse ja Eesti ettevõtjate koostöös sündinud veebileht koondab endas Eesti e-ühiskonna parimaid praktikaid. Esmakordselt on kogutud ühele lehele kokku märkimisväärne hulk Eesti e-lahendusi ja kogemust.



Kas päikesetormiga kaasnev EMP ehk elektromagnetiline impulss hävitab IT süsteemid? Sellest oli juttu ka Arvutimaailma 2008. aasta märtsinumbris.

Suured ja olulised IT süsteemid ei hävi, räägitakse Alcatel-Lucenti serverikeskuste reportaažis. Euroopa Liidu, suurte kaubanduskettide, auto- ja naftatööstuste, pankade jt serverikeskused asuvad nn faraday puuris, mis peaks kaitsema ka ammu oodatava suure EMP eest, mille päike võib Maa poole teele saata. Olulised süsteemid, näiteks mõned EL-i serverid on veel dubleeritud maa-alustes graniiti rajatud keskustes.



(Arvutimaailm 5/11)

Eurocom Worldwide’i uuringu kohaselt kontrollib 38% firmadest tööle kandideerijate profiile suhtlusvõrkudes. Firmad kasutavad Facebooki, Twitterit ja LinkedINi rohkem, kui blogisid.

„Tööotsijaid võib ju rõõmustada, kui tulevane tööandja vaatab nende LinkedINi profiili. Ent kuidas on sisuga, mis on postitatud nende Facebooki profiilile? Sotsiaalmeedia pluss ja samal ajal ka miinus on selle kättesaadavus kõigile. Näiteks mõne läbupeo pildid võivad karjäärile halvasti mõjuda. Samas aga võib info inimese põnevate hobide kohta teda atraktiivsemaks muuta,“ kommenteerib kommunikatsiooniettevõtte In Nomine konsultant Heikki Sal-Saller.



Üks kauaoodatud rakendusi - Google Docs on nüüd Google´i enda toel Androidiga telefonidesse jõudnud. Rõõmustada siiski väga pole - uut on vähe.

Varem on olnud erinevaid rakendusi, mis Google´i pilvedokumente mingil määral kasutada aitasid (näiteks GDocs), kuid nüüd peaks Google mõne uue evolutsioonilise elemendiga - näiteks PDFide või fotode OCR-i ehk tekstituvastusega neid lööma hakkama. Kuid esialgu polegi uues rakenduses midagi eriti peadpööritavalt uut peale OCR-i. 

Dokumendid ja tabelid on Google Docsi Androidi versioonis redigeeritavad, kuid Exceli faili redigeerida on näiteks sama ebamugav, kui veebiversioonis: aktiveeritakse redigeerimine ridahaaval ja üsna tülikas on kirjutada. Tegelikult käibki redigeerimine veebibrauseri vahendusel, vahet pole. Tekstidokumentide redigeerimine käib ka samamoodi nagu veebis: paragrahvi kaupa. Väike lisaaken sisaldab redigeeritavat teksti ja kujundus on natuke häiritud, kuid nooleklahvide olemasolul (või kerimisnupuga nt HTC Desirel ja Legendil) saab paragrahvi piires kiiresti ringi liikuda ja teksti kohendada. Teksti vormindada ei saa.


Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.