fbpx | AM.ee


Facebookis levib kulutulena likejacking ehk "meeldib"-nupu kaaperdamine.

Tehnoloogia on suhteliselt lihtne ja kirjeldati ära juba sel kevadel - teed veebilehe, kuhu lisad Facebooki koodi, mis tegelikult peaks kodulehele tekitama lihtsa Like nupu, umbes sellise nagu siin selle teksti all. Siis aga katad selle n.ö freimiga, mis nupu ära varjab.



(Arvutimaailm 6/10)

Arvutile teise monitori ühendamine esitab igasuguseid lisatingimusi – kas peab lisamonitor olema USB-ühendusega või peab videokaardil olema mitu "pead" või mitu videokaarti. Kuid saab ka lihtsamalt.

Fujitsu USB adapter aitab mitme monitori vajajad hädast välja – lisaks üle USB teise monitori ühendamisele pole vaja ekraanini vedada ka kaablit, sest ühenduse saab luua raadio teel. Lauaarvuti puhul on raadiolained võib-olla liigagi suur luksus, aga näiteks lae all asuva projektoriga ühendamiseks on see lausa ülim mugavus.
Komplekt koosneb USB modemile või mälupulgale sarnanevast USB adapterist, mis käib USB 2.0 porti ja teine samasugune tuleb pista monitori või projektori juurde vastuvõtjasse. Vahele võib jääda kuni kümme meetrit tühjust.



(Arvutimaailm 5/10)

Vaadates infotehnoloogia kasutamist Eestis, on meil kindlasti põhjus olla uhke interneti kasutuse üle, meie e-riigi lahendusi tuuakse eeskujuks jne. Samas peame tunnistama, et IT lahenduste kasutamine erinevates ettevõtlussektorites jääb paljudes valdkondades maha maailma juhtivatest riikidest.



Õngitsemine on saanud uue, nähtamatuma kuue. Postkastidesse saabuvad pealtnäha täiesti ehtsad e-kirjad Facebookilt, LinkedIN-ilt või iTunesilt, kus palutakse midagi kinnitada, osta või sisestada. Inimene, kes on harjunud saama sõbrakutseid või kinnitama iTunesi ostusid, vajutab sellistes kirjades olevatele linkidele poolautomaatselt, kuna teab, et need saidid saadavad talle ikka kirju ja pole põhjust karta. Õngitsemiskirjas on aga kõik lingid asendatud pahaveebi linkidega, kus kas emuleeritakse tuntud saiti ja palutakse sisestada parool või on tegemist lihtsalt saidiga, kust tahab pahavara kasutaja arvutisse siseneda.



Printerid pole enam viimastel aastatel kuigi tormiliselt arenenud. Selleks, et midagi siiski nende traditsiooniliste lisaseadmete juures värskeneks, üritatakse muuta näiteks meie trükkimisharjumusi. Kui rohelised soovitavad üldse mitte eriti midagi välja trükkida, siis printeritootjad, nagu ka HP, tahavad väljatrükkimise muuta võimalikult lihtsamaks. Üks võimalus on trükkida, saates prinditava asja meiliga printerile. Siis pole enam oluline, kus väljatrükkija asub ja mis seadmest ta trükib (e-kirja oskab ka mobiil või teler saata). Vaja on teada vaid printeri e-posti aadressi.



Juba aastakümneid oleme me IT messidel näinud neid juhtmeid täis mütsikestega tegelasi, kes arvutit mõtte teel juhivad. nad on kõvasti treeninud ja masinad on valmistatud laborites. Nüüd on lootust, et see tehnoloogia jõuab ka laiatarbearvutitesse ja abivajajateni, kes ei saa end normaalselt liigutada või on ilma mõnest meelest. Oma osa selles on ka vahepeal arenenud tarkvaral, mis liidestab reaalsuse ja tehisreaalsuse.



(Arvutimaailm 8/10)

EIZO monitore on alati olnud huvitav testida, kuna tegemist on silmapaistva tootjaga profimonitoride alal. Mõned EIZO mudelid on kõrgelt hinnatud meditsiini valdkonnas ja mõned arvutigraafikaga tegelevate professionaalide seas.



Kui eelmisel kuul oli Arvutimaailma testimislaual esimene Eestisse jõudnud tahvel A-LINK Pad, siis nüüd proovime tõelist tahvlit, mis jaksab Androidiga joosta ja on ka hea ekraaniga - Samsung Galaxy Tabi.

Võrreldes A-Linki tahvliga on vahe mäekõrgune. Vaatamata suurele ekraanile kõik liigub, ekraan on selge ja täis-HD video jookseb sujuvalt ning kirkalt. WSVGA (1024 x 600) on väga hea eraldusvõime.

Kui võrrelda esmamuljet esimeste pressiteadetega, siis on Galaxy Tab ettekujutusest väiksem. Kuid käes on ta üsna parajalt õige suurusega, et näiteks e-raamatuna või videopleierina kasutada. Hind aga ähvardab tulla üsna kallis - üle 12 tuhande.



Selleks, et mobiiliga saaks valimistel osaleda, on vaja mobiilset isikutunnistust. Valitsus kiitis täna heaks investeeringud mobiilse isikutunnistuse taotlemiseks ja väljastamiseks tehnilise lahenduse loomise projektile. Seega kõik eeldused m-ID loomiseks järgmiste valimiste ajaks on olemas.

Projekti järgi alustatakse hiljemalt 2011. aasta esimeses kvartalis ühe digitaalse isikutunnistuse liigina m-ID sertifikaatide väljaandmist politsei- ja piirivalveameti poolt. M-ID sertifikaadi taotluse esitamine hakkab toimuma läbi loodava iseteenindusportaali ja taotluse menetlemine ning väljaandmine hakkab elektroonilises keskkonnas toimuma automaaatselt.



Kolm päeva kestnud ülemaailmse m-äride liikumise Mobile Monday aastapäevaüritus lõppes täna Tallinnas Eesti "Nokiate" - Skype´i kontori ja Ericssoni tehase külastamisega. Soomest alguse saanud liikumise 10. aastapäeva üritus sai seegi kord alguse Helsingist ja Espoost ning liikus laevaga edasi Tallinna. Esimest korda tehti üritus mitmes riigis.


Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.