Kaido Einama
Vana tuttav CeBIT on väiksemaks jäänud, aga väiksemal pinnal on tunglemist endiselt palju.
Kuna Arvutimaailma märtsinumbri trükkinimekuni on aega veel loetud tunnid :) siis sünnib CeBITi lugu otse bloogis. Kui keegi soovib suunata kuhugi konkreetsesse boksi midagi vaatama, siis võiks kommentaarides teada anda. Kui jõuab, käib ära.
Järgmisel aastal on navigatsiooniseadmed telefonides ja pihuarvutites saanud igapäevaseks. Uued mudelid tulevad välja aina täpsemate asukohamäärajatega ja nii nagu praegu on raske leida kaamerata telefoni, on mõne aasta pärast keeruline nõuda endale asukohamäärajata head sidevahendit. Arvutimaailm proovis järgi, milleks need GPSiga pihuarvutid võimelised on.
Wardriving on mööda linna ringisõitmine, WiFi antenn aknast väljas ja sülearvuti koos GPSiga võrkude asukohti ja omadusi salvestamas. Seekord oleme kogunenud Suur-patarei tänavale, kus PIT Consultingu õppeklassis on end sisse seadnud Tõnu Samuel – turvaekspert, kes Arvutimaailma lugejaidki iga kuu harib oma rubriigiga.
Ta on suured riistad kaasa võtnud – hiiglasliku antenni, hunniku sülearvuteid, mõned eriti salajased kastid (mis maksavad terve varanduse) ja isegi mikrolaineahi on kohale lohistatud. Läheb WiFi turvalisuse müütide purustamiseks.
Mida teha, kui lehekülg, mille uuendamisega tahame olla kindlalt kursis, ei paku meie RSS-lugejale uudistevoogu? Aga sel juhul teeme sellele lehele RSS-voo ise.
RSS-voogude genereerijaid veebilehtedele leiab lausa mitu. Nende tööpõhimõte on aga üks – kodulehel, kus puudub RSS-uudisvoo väljund, analüüsitakse HTML-i ja eemaldatakse sealt kõik mittetekstiline info. See pannakse omakorda ümber XML-kujule ja kui selles tekstilises osas toimub muutusi, ongi uus artikkel uudisvoos sündinud.
Seni Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) poolt välja antav Eesti vanim tehnoloogiaajakiri „Arvutimaailm” müüdi Presshouse OÜle. Uued omanikud hakkavad ajakirja välja andma alates 2006. aastast.
Ma nägin und ühest riigist, kus puudusid juhid. Seal polnud ametkondi, polnud parlamenti, polnud ministreid, polnud nõunikke, polnud volinikke - polnud administratsiooni. Kuid olid olemas kõik tavakodanike seisukohalt vajalikud riiklikud hüved - tervishoid, haridus, kultuur, turvalisus, heakord, logistika. Suure administreeriva rahvamassi asemel oli vaid üks suur infosüsteem, mis ühest otsast imes sisse riiki puudutavaid andmeid ning kodanike eraldatavaid vahendeid, teisest otsast sülitas välja aga käske ning raha.
Sel kuul toob StarForce välja viirusetõrjetarkvara Safe’n’Sec uue versiooni. Kirjutamise ajaks ei olnud seda võimalik veel testida, kuid proovisin eelmist versiooni - Safe’n’Sec 1.1, mis peaks ka Eesti keeles kättesaadav olema.
Samsung toob Hiinas müügile 7 MP resolutsiooniga digikaameraga mobiiltelefoni.
Aasta lõpus ainult Hiina poodidesse jõudva telefoni kaamera on varustatud 3x optilise suumiga ja see suudab ka filmida.
Üle 10 000 krooni maksvas telefonis on ka MP3-mängija.
Eelmisel aastal avastas PC World, et paljude värviprinterite väljatrükkides on lisaks soovitud kujutistele ka hulk kollaseid täpikesi, mis on nähtavad ainult luubiga ja õiges valguses.
Kõlab nagu konspiratsiooniteooria? Nüüd on aga saladus avastatud ja teada on, mida tähendavad Xeroxi printerite poolt loodud pisikesed kollased täpid. Nimelt on tegu printeri seerianumbri ja kuupäevaga, mil dokument prinditi.
Nädala alguses tutvustas Samsung Lõuna-Koreas uut mobiiltelefoni, millel on 3 GB suurune kõvaketas.
Samsungi eelmine kõvakettaga telefon mahutas 1,5 GB ulatuses andmeid. Uus mudel SPH-V7900 toetab mitmeid muusika- ja videovorminguid ning on varustatud väikeste kõlaritega.
Telefoni müüakse ainult Koreas ning see maksab umbes 9000 krooni.
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
