Tilde ja Avatar avasid oma eesti-läti masintõlkija EstLat Translator ehk nagu tõlkeprogramm ise ütleb, Tilde un Avatar startēja pirmais igauņu-latviešu mašīntulkotājs EstLat Translator.
Tegemist on mugava tööriistaga kahe naaberriigi keelte tõlkimiseks mõlemas suunas ja lahendus sarnaneb pealtnäha üsna palju Google Translate´i teenusega, kuid on loomulikult täpsem ja kvaliteetsem automaat-tõlge.
(Sisuturundus)
Kaubandusettevõtted seisavad tänapäeval silmitsi paljude väljakutsetega: tellimuste arvu kasvuga, infovoogude suurenemisega, maksimaalse klientide rahulolu saavutamisega, sooviga kulusid ja muidugi ka aega kokku hoida. Pidevalt muutuva turuolukorraga kohanemiseks ja kõigi tarneahela protsesside sünkroniseerimiseks on üha enam neid, kes otsustanud investeerida terviklikesse logistikateenustesse. Sellised otsused muudavad ettevõtted sageli turuliidriteks. Üks edu tagajaist on 3PL-teenus.
Muidu kirjutame me monitoridest pigem harva ning peamiselt sellepärast, et need on üldiselt üsna igavad. Toll siit, cm sealt, 100 € üles, 200 € alla, 16,7 miljonit värvi ning mõni piksel sinna-tänna. Seekord aga jõudsid Arvutimaailma laborisse erinevaid teid pidi kaks Philipsi monitori. Siin on 4K mudel, väiksemast Full HD mudelist saab lugeda siit.
Olles juba mõnda aega testinud väikseid juhtmevabasid kõrvasiseseid klappe, tundub tagasipöördumine suurte, üle kõrva Bluetooth klappide juurde kui umbsest toast värskesse loodusesse minek. Jälle on tajutavad kõik madalad ja kõrged sagedused, bassidega pole aga siiski üle pingutatud ning kõik on looduslik, mitte neoonroheline. Lisaks ei pea kartma, et kõrvu liigutades mõni kuular põrandale kukub. Anker on teada-tuntud ja soodne klappide tegija ning nende uus mudel on veel paremaks läinud.
Füüsiliste kaupade ja teenuste ostmise kõrval kulutavad tarbijad üle maailma aina enam raha ka digitaalsetele tegevustele. Prognoosi järgi toovad erinevad mobiilirakendused 2023. aastaks nende loojatele juba kokku 785 miljardit eurot tulu. Maailma ühe suurema mobiilsete seadmete tootja Huawei ekspert toob välja kolm kriteeriumi, mida tasub edukat mobiilirakendust planeerides silmas pidada.
Sülearvuti on mõeldud mobiilseks töötegemiseks, aga kui kontoritest pandeemia ajal kodutööle koliti, siis jätkati hoopis õhukeste mobiilsete sülearvutitega, küürus väikese ekraani kohal, mis pole terve tööpäeva pikkuselt töö tegemiseks mugav lahendus. Hoopis parem, ergonoomilisem ja silmasõbralikum on suur monitor. Aga kui tahta lisaseadmeid kasutada, teha videokoosolekuid ja ühendada printeri, kõlarid, klaviatuurid, hiired? Siis aitab töötegijat kõik-ühes ärimonitor, millel kõik need lisa-asjad ühendamiseks sisse ehitatud.
Juhtmevabad laadijad on mugavus, mida enne selle kasutamist ei teagi väga igatseda - kõik on harjunud oma telefone ja muid seadmeid ikka kaabliga laadima ja kui keeruline see siis ikka on? Kui aga kord juhtmevaba laadimist oled proovinud, siis on juba raske sellest loobuda. Laadijad ise võivad olla üsna sarnased, kuid testis kõrvuti pannes selgub siiski, et neilgi on erinevaid omadusi, erinev kasutusmugavus ja võimalused.
(Sisuturundus)
Samsungi näol on tegemist juhtiva ülemaailmse teleritootjaga, kes pakub mitmekesist telerite valikut. Ettevõte püüab erinevate uuenduste abil oma positsiooni globaalsel turul pidevalt uuendada. Samsungi tippklassi telerites on kasutatud ainulaadset QLED tehnoloogiat, mis konkureerib OLED mudelitega. Samsung eristub küllastunud teleturul teistest pakkudes oma valikus disainer telereid. Frame on teler, mille puhul on õhukeste raamide ja kunstipärase ekraanisäästja abil jäljendatud tõelise kunstiteose välimust. Sero on teler, mis on kohandatud sotsiaalmeedia kasutaja jaoks, nutitelefoniga ühendades saab hiiglaslikku ekraani imelihtsalt pöörata, muutes vaid telefoni suunda.
Eks tasapisi jääb aina vähemaks neid, kes mäletavad omaaegseid musti traditsioonilisi Thinkpade, mida iga endast lugupidav kontor kasutas ning kui mõned aastad kasutamist amortisatsiooni nulli viisid, osteti järgmisena jälle needsamad mustad Thinkpadid. Mitte sellepärast, et vanadel midagi kahe-kolme aasta pärast viga oleks olnud, vaid lihtsalt korporatiivne poliitika nõuab seadmete väljavahetamist uuemate ja kiiremate vastu.
Balti riikide IT-segment areneb kiiresti, tuues eelarvesse sadu miljoneid eurosid. See nišš kannatas pandeemia ajal kõige vähem ja tõestas taas, et riigid peavad mõtlema ülikoolides koolitatud IT-spetsialistide arvule.