Kui annad mõnele nooremale mängijale tavalised juhtmevabad klapid, siis kipuvad need olema esiteks liiga suured ja teiseks liiga rasked. Kauem on ebamugav mängida, mis mõnikord ongi hea, et end mitte liiga kauaks mängima unustada, aga mugavus on ikkagi veel palju tähtsam. Logitechil on spetsiaalselt noortele mängijatele mõeldud juhtmevabad klapid G435, mis kaaluvad akuga kõrvaklappide kohta uskumatult vähe – 165 grammi.

Lisaks oli Arvutimaailmale testiks saadetud karbis kaasas ka hulk nänni nagu müts, kleepsud ja sõrmus.

Logitechi üliõhuke klaviatuur on kõigi Logitechi elementaarsete lisadega, kuid siiski suhteliselt minimalistlik. Kandilised ümarate nurkadega klahvid klõbisevad ja natuke logisevad, see pole küll tippkogemus, aga samas ka mitte midagi ebamugavat.

Kui küsida vanaema või vanaisa käest, kas nad teavad sellist sülearvutit nagu Toshiba, siis kindlasti nad mäletavad. See oli kunagi vastupidava ärisülearvuti sünonüüm, mille noorem põlvkond on praeguseks ehk juba natuke ära unustanud. Sellepärast leiab Dynabooki tootelehtedelt veel meeldetuletuseks ka kirja "Formerly TOSHIBA PC Company", mis ajalugu vahepeal eemal seisnutele natuke seletab. Dynabook on meil kogu aeg olemas olnud, aga vahepeal natuke varju jäänud teiste uute brändide kõrval.

Täna tõi Logitech välja oma tipphiire MX Master 3S, mis on järeltulija senisele MX Master 2S-ile, mida Arvutimaailm ka üsna hiljuti testis. Välja vahetatud põlvkond sai uue ja kiirema sensori tundlikkusega 8000 dpi, mis on poole täpsem, kui vana. Selle eelised tulevad välja ülisuurte kõrgete resolutsioonidega monitoridel, kus hiir suudab endiselt kiirelt ja täpselt liikuda. 

Kuid alustame karbist väljavõtmisest.

Karp on tunduvalt suurem, kui eelmisel mudelil, kuid hiir sees üsna sama suur.

Kui mäletad veel neid ümmarguste klahvidega saksa kirjutusmasinaid, millel nõuka-ajal põrandaaluseid käsikirju kirjutati, siis Logitechi uus moodne klaviatuur toob retrohõngulise naeratuse näole – see tunne on tagasi. Ainult et see on moodne, Bluetoothi või spetsiaalse USB adapteriga klahvistik, mis mõeldud ka uue aja sotsiaalmeediastaarile. Efektne klahvistik on hea oma Youtube´i videos kaadrisse jätta ning sellega saab taguda vaid ühe nupuvajutusega laike, südameid või muid emotikone oma suhtluskanalites.

Logitechi mänguriklappe on erinevates värvikombinatsioonides, kuid Arvutimaailma laborisse jõudsid Logitechilt G333 mudeli lillakas-neoonkollased mänguriklapid, mis on lihtsad 3,5 mm kõrvasisesed juhtmega klapid, mis võiksid olla kasvõi igas supermarketis, kuid hinna poolest on siiski kordades kallimad, kui lihtsad nööpklapid. Miks? Aga just seda me laboris uurisimegi.

Logitech on teada-tuntud heade hiirte tegija ja kui sa ei taha just mõnda mängurihiirt kasutada, siis on see parim, kuid tavaliselt kallis valik. Taaskohtumine uue Logitechi hiirega Logitech Original MX Master 2S näitab, et vahepealsetel aastatel on tipphiirte seas siiski üht teist evolutsioneerunud. Näiteks see, et üht hiirt saab kasutada mitme seadmega ning ühenduseks ei pea selle hiire puhul valima üht viisi – mitu ühendusvõimalust on olemas.

Uutel arvutitel ei ole portidega just priisata. Näiteks 13“ Macbookil ongi ainult kaks USB-C pesa ning sinna taha kõik vajalikud seadmed ei mahu. Peale esimest Macbook Air-i välja tulekut on sellest saanud omamoodi meme, et Apple ei ole kasumlik mitte seadmete vaid donglite äris.

Ainus variant ongi minna doki ja donglite teed, kuid see tekitab paratamatult lauale juhtmerägastiku.

Ühelt poolt kipub elektri börsihind aina enam üles-alla kõikuma, aga samas on endiselt palju selliseid maakohti, kuhu isegi see kallis elekter kunagi ei jõua, sest võrgu liitumistasud on kosmoses. Kui tahad saada elektrit siis, kui võrguelektri hind on ulmeliselt kõrge või kui tahad elektrifitseerida oma maakodu, suvila, lõkkeplatsi, ehitusplatsi või miks mitte ka aia tagumise terrassi, siis just selleks on olemas vastav kõrgtehnoloogiline EcoFlow kohver. 

Kastikad on ägedad ning tänaseks suht ainsad „suure tähega“ Maasturid. Linnapildis tundub, et peamiselt ostetakse neid millegi kompenseerimiseks ning aina rohkem tootjaid lõpetab sõiduautode tootmise asendades need kõrge katusega üheveoliste luukpäradega, nimetades neid maasturiteks.

Paraku, nagu luksusmaasturite populaarsusest näha, tõenäoliselt enamus maastikule enne kolmandat omaniku ei jõua. Kui sedagi. Pealegi on eurokastika kast väike, salong väike, sõidumugavus kasin. Mõttetu.